Advendi helge missioon

VILJA SAVISAAR,      06. detsember 2006


Pühapäeval süütasime esimese advendi märgiks küünla. Selle sümboolse valgusaktiga algas kridstlikus maailmas uus kirikuaasta, kus advendiaeg tähendab Jumala poja sünni ootust ja seega uut lootust inimeste maailmas.
Looduses on vastupidi. Käes on aasta kõige hämaram aeg, kus kolm nädalat läheb veelgi pimedamaks. Nagu sel aastal jälle näeme, lund, mis muudaks ümbruse pisutki heledamaks, veel ei ole. Hinge kipub sellisel ajal tulema troostitus ja võib-olla isegi masendus. Kuid lühikese päeva kõrval on meil siiski kasutada see soe valgus, mille ise süütame – küünalde, jõulukaunistuste, laternatega. Nagu Põhjamaal on sadu aastaid kombeks olnud.

Eestlased on traditsiooniliselt ühendanud oma jõuluaegse käitumise ja kombestiku kirikuga. Põhja-Tallinnas on meil oma kodukirikuks Tallinnas üldiselt vähetuntud Kalju kirik, kellega linnaosavalitsusel on head suhted juba 2002. aastast, ajast, mil mina siia tööle tulin. Kalju kirikus tegutseb baptistikogudus, kus oma missioonitunnetuslikku tööd teeb eelmise õpetaja lahkumise järel alles paar kuud tagasi siia õpetajaks pühitsetud noor pastor Erki Tamm. Näen, kuidas ta on oma koguduse tööle pannud. Näen, kui hoolivalt nad oma liikmetesse suhtuvad. Näen, kuidas nad tegelevad inimestega, kes omadega millegipärast puntrasse on sattunud.
Need tähelepanekud on viinud mind mõttele, et kiriku tegevus sarnaneb mõneti selle tööga, mida päevast päeva teeb linnaosavalitsus – inimesele kõige lähemal seisev valitsustasand. (Maal seega siis vallavalitsus.) Meid ühendab missioonitunne ja inimkeskne tööstiil.

Eriti tulevad mulle sellised mõtted pähe neil tundidel, kui võtan kodanikke vastu. Ka siin püüame aidata korraldada neid asju, millega inimesed ise hakkama pole saanud. Kuulame ära muresid, ohutame ja aitame. Mõnikord piisab inimesele sellest, et keegi tema isiklike hingevaevustega tegeleb ja tema mure kannatlikult ära kuulab. Kuigi meil räägitakse palju majanduskasvust, jääb alati neid inimesi, kes endaga ise toime ei tule ja kellele piisab käe ulatamisest, et nad raskemast hetkest üle saaks.

Advendiaeg, jõuluootus on huvitav aeg veel sellepoolest, et aktiviseerub igat laadi heategevus. Heategevuskontserdid, helistamismängud, TV-saated, kuulutused kutsuvad meid üles tegema annetusi ja soovima head ühelt poolt neile, kelle oleme ehk aasta jooksul tööd rabades ära unustanud. Teisalt aga mõtleme rohkem ka omaenda lähedastele, samuti neile, kes meie seast on juba lahkunud. Jõulud on headuse aeg!
Mina usun jõuluimesse. Minu jaoks on jõulud kokkuvõtete tegemine ja maharahunemine. Jõulud pakuvad muidu nii toimekas ja töises aastas erilist helgust, erilist peatushetke, et jaksata kevadesse edasi minna.

Kevadel viisime läbi visioonikonverentsi „Põhja-Tallinn – lihvimata teemant", kus pidasime nõu erinevate arengute üle siinkandis. Lisaks visioonidele koorus välja ka üht-teist päris reaalset, mis elukeskkonda väärtustab. Meil on ees on rohkesti ehitustöid. Palju aastaid tühja auguna tuntud ala Paldiski maantee ääres Grand Hoteli kõrval saab spa-hotelli, Kopli park on korda tehtud, Paljassaare sadamast on saanud kiire arengu piirkond. On rajatud linnukaitseala, kuhu juba on paigaldatud esimesed linnuvaatlustornid.
Lisaks Stroomi rannale on rajatud uus supluskoht nn Katariina rand. Kopli liinide hoonestusõiguse konkurss on lõppenud ja koostöös arendajaga asub linnaosavalitsus 2007. aastal tegema detailplaneeringut. Arendajal on kohustus paigutada ära ka sealsed elanikud, nii et keegi ei pea oma kodu pärast üleliia muretsema.
Tore uudis on see, et Meremuuseum kolib meie linnaossa. Pikk vaidlus lennusadama angaaride üle on lõppenud, ja muuseum saab sinna oma ekspositsiooni üles panna.
Kevadel ootavad ees juba uued toimetamised. Seniks head advendiaega kõigile! Varsti, õige varsti läheb valgeks.

KESKMÕTE: Linnaosavalitsus peaks leidma mõnikord kirikust eeskuju.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)