Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Sõjahüsteeria ja sellele allutatud moraal

EEVI GEIDIK,      13. juuli 2016

Lugesin 16. juuni „Virumaa Teatajast“, et Tapale tuleb NATO lisapataljon. Kaitseväe juhataja Riho Terras ütles: „Valitsus on kindlalt lubanud, et kõik, mis tuleb lisaks, finantseeritakse lisaks sellele kaitseeelarvele, mis meile endale planeeritud on.“ NATO tahe on meie riigieelarve suhtes täiesti ülimuslik. Jutud, et Eesti kaitsekulud moodustavad 2% SKP-st, on tühjad õhuvõnked. Räägitagu veel, et riigil raha ei ole!

 

Eestis elab riskiolukorras rohkem kui 50 000 last („Õhtuleht“ 9.6.2016). Valitsuse põhikohustus oleks seda arvu vähendada, mitte aga riskilapsi juurde tekitada selle nimel, et võõrsõdurid saaks korralikult toidetud.

Teadupärast Inglismaal enam jänkide sõjaväebaase ei ole ja Saksamaal on neid järele jäänud mõni üksik. Euroopa riigid on aru saanud, et võõrvägedest pole mingit kasu, aga kahju tekitavad nad küll. Õnneks on olemas puruvaesed Ida-Euroopa riigid, keda tuleb järelejätmatult hirmutada Vene ohuga, ja nemad võtavad võõrväed avasüli oma ülalpidamisele.

 

Kõikide nende riikide kodanikud elavad vaesuses ja mingit sõdimissoovi neil ei ole, seetõttu ongi sõjakatel valitsustel vaja sõnakuulelikke võõrvägesid.

Igaüks teab, et valmistuda tuleb eelmiseks sõjaks. Niimoodi on inimkond talitanud aegade algusest ja tal pole põhjust seda „tarka traditsiooni“ rikkuda. Pealegi on Ukraina kodusõda meile ahvatlevaks eeskujuks. Kogu maailmale on täielikult ja lõplikult selgeks tehtud, et omaenda territooriumil omaenda kodanikke tappes sõdib Kiiev Venemaaga. Just selline peabki olema sõda, milleks NATO valmistub. Venemaa ülitäpsed raketid tuleb lihtsalt ära unustada, need kavandatava sõja teooriasse ei mahu.

Muidugi, omaenda kodanikke ei peagi alati tapma. Neid tuleb lihtsalt näljutada, küllap pikkamööda surevad ise välja.

Otsekui oma mõtete kinnituseks lugesin „Õhtulehest" (16.6.2016), et Järva-Jaani kooliõpetaja, kes kirjutas nimetatud lehes pereväärtustest ja vajadusest säilitada meie rahvastik, vallandati töölt! Mul tekkis tunne, et olen vist selgeltnägija. Selline vallandamine on ju ülekohus kuubis! Tema kirjutises ei olnud mitte midagi ühiskonda kahjustavat või kedagi solvavat; selliseid mõtteid on ajakirjanduses avaldatud küll ja küll.

 

Lisan omalt poolt, et just meie suguvõsas on naistel kõrgharidus ja meestel seda ei ole. Naised saavad oma teadmistega hiilata seetõttu, et mehed ennastsalgavalt hoolitsevad perekonna eest. Kunagi mõõdeti meeste edukust naiste tualettide järgi, tänapäeval on edukuse mõõdupuuks saanud naiste tarkus. Noored mehed võivad küll näida rumalate ja kergemeelsetena, aga see ei tähenda kaugeltki, et nendest ei saa pühendunud perekonnainimesi.

Helde saatus on pakkunud võrdluseks rusikakangelase Tiit Ojasoo, keda ei tahetud töölt vallandada. Aga õpetaja, kes püüab säilitada elutervet ühiskonda, kaotab töö. Ent teatrimees, kelle elueesmärk on teiste inimeste mõnitamine, peab säilitama oma positsiooni. Tundub loogiline, et mõnitamine peabki välja jõudma füüsilise vägivallani. Hoolikalt kogutud sisemine tigedus, mis mõnitamiseks hädavajalik, lihtsalt plahvatab.

Meie ühiskonnas inimvaenulik moraal pühitseb võitu, aga perekonda toetav moraal sunnitakse taganema.

 

Ühiskonna ja riigi põhikohustus on igal juhul omaenda kodanike laste üleskasvatamine, mitte aga võõrsõdurite toitmine. Kui valitsus eelistab võõrvägede ümmardamist järeltuleva põlvkonna eest hoolitsemisele, on see suurim oht Eesti iseseisvuse püsimajäämisele.

EEVI GEIDIK, pensionär Rakverest



Viimati muudetud: 13.07.2016
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail