Tervishoid kui Keskerakonna prioriteet

MARIKA TUUS,      24. jaanuar 2007


Ma ei taha öelda, et meie tervishoius oleks kaugeltki kõik ideaalne. Olen ise nii Riigikogu saalis kui ka lehelugudes korduvalt kritiseerinud pikki järjekordi eriarstide juurde, taastus- ja hooldusravi vähesust jm. Kuid samas ei saa mööda vaadata sellest, mis arstiabikorralduses paremaks on läinud. Ei tohi tehtut olematuks muuta, tõsiasjadega vassida ja lugejale näkku valetada, nagu sotsiaaldemokraadid on seda maakonnalehtedes teinud.

Pärast aastatepikkust juttu, et tervishoius tuleks suurendada riigi rahalist osalust, sest ainult 13-protsendisest ravikindlustusmaksust heaks raviks ei piisa, on asjad hakanud lõpuks edenema. Nimelt on Riigikogu seadustanud ühe põhimõttelise uuenduse – tõsteti selle sotsiaalmaksu piirmäära, mida riik peab tasuma „oma patsiendi" eest (ajateenijad, puuetega inimeste hooldajad, töötud jne). Nüüd võtsime vastu seaduse, et see miinimummäär peab 2009.aastaks kasvama alampalgani. Nende otsustega saab tervishoiule lisaraha 750 miljonit krooni ja pensionideks ligi miljard krooni.
See on vastukäik 1996. aastal reformierakondlase Toomas Vilosiuse tehtud poliitilistele otsustele, mis sisuliselt lõpetasid tervishoiu riikliku doteerimise.

Oluline on, et hambaravihüvitis kahekordistub ja et pensionäridele makstav hambaproteesimiskompensatsioon kasvab 2000 kroonilt 4000 kroonini.

Puuetega inimeste rehabilitatsioon on olnud meie prioriteet. Kui 2005. aastal oli selleks planeeritud 14 miljonit krooni, siis 2007. aasta riigieelarves juba 86 miljonit krooni. Esmakordselt hakatakse riigieelarvest toetama raske ja sügava puudega lapse hoidmist. Nägemispuudega inimeste saatjad saavad tasuta sõidu õiguse.

Suure rahalise katte saavad mitmed terviseedendusprogrammid, näiteks vähktõve ja südame-veresoonkonnahaiguste programm. Viljatusravi rahastamine kasvas 10 miljonilt kroonilt 30 miljoni kroonini.

Äsja andsin Keskfraktsiooni poolt Riigikogu kõnetoolist üle arstiabile lisaraha toova eelnõu, millele kirjutas alla ka Rahvaliit. Ettepanek on haigekassa kasumist kasutusele võtta mitte 20%, nagu praegu, vaid suurendada see määr poole kasumini. Teise võimalusena näeme haiglate kapitalikulude (hoonete hooldusraha) katmist riigieelarvest, mitte aga ravirahast, nagu praegu kahjuks kehtib.
Reformierakond sellele eelnõule alla ei kirjutanud. Ootamatu oli, et ka sotsiaaldemokraadid hoiavad oravate poole ja tegid raadiosaates ettepaneku saada tervishoiule lisaraha mitte riigieelarvest, vaid hoopis pensione maksustades. Reformistid jälle teeksid seda perearstide visiiditasu kehtestamisega ja haiguslehtede esimeste päevade mittetasustamisega. Meie tahaksime eelmiste aastate tulude ülejäägid suunata arstijärjekordade lühendamisse.

Perearst enam ei pea olema ettevõtja

Riigikogu saalis leidis hiljuti heakskiidu otsus, mis võib oluliselt leevendada perearstide nappust. Seni kohustas seadus perearsti ettevõtjaks hakkama. See oligi üks peamisi põhjusi, miks praegu on meil umbes poolsada perearstinimistut arstita. Probleem on terav väikestes maakohtades, sest seal on vähe alalisi patsiente. Paljudel arstiks õppinuil aga puudub soov majandamisega tegelda.
Seadusetäiendus annab õiguse vallal endal soovi korral patsientide nimistut pidada ja seda majandada; perearst tuleks sinna nagu haiglas töötav meedik. Arst oleks vaba ruumide rentimise ja remontimise ning selleks laenu võtmise murest. Kui perearst lahkub, oleks uuel tohtril ruumid valmis, aparatuur olemas, võimaluse korral ka ametikorter.

Palju on räägitud arstide palgast. Eelmine valitsus sõlmis küll arstidega palgakokkuleppe, ent raha eelarvest selleks ei leitud; seda saadi järjekordade pikendamise arvel. Tol korral võimul olnud Res Publica oli enne valimisi lubanud aastaga järjekorrad hoopis kaotada. Patsiendid jäeti ilma võimalusest kasutada transporditoetust, et kaugest maapiirkonnast riigi kulul arsti juurde sõita.
Meie valitsus tõi võimule tulles lisaeelarvega tervishoidu kohe juurde 440 miljonit krooni. Mullu oli tõus ligi 19%, tänavu saab arstiabi võrreldes eelmise aastaga juurde 1,2 miljardit krooni. Seda on mullusest ligi kaks korda enam. Mis puutub arstide, õdede ja haiglatöötajate palkadesse, siis need on tõusnud keskmiselt 20% kiiremini kui Eesti keskmine. Viimase nelja aastaga ja eelolevat palgatõusu silmas pidades on arstide miinimumpalk tõusnud üle 200 protsendi ja õdedel koguni üle kolme korra. Kui 2003. aasta algul oli tohtrite tunnitasu alammäär 40 krooni, siis tänavu tõuseb see 90 kroonile ning tuleval aastal 108 kroonini. Kui õdedel oli 2003. aastal tunnitasu 16 krooni, siis kasvab see 47 kroonini ja edaspidi 56 kroonini.
Muidugi on arstide, õdede ja hooldajate palku tarvis tõsta. Eestis on peaaegu kõigi töövõtjate palka vaja suurendada.

Vägisi torkab aga silma praegune ajahetk, mille tervishoiutöötajate kutseliitude poliitilised juhid on suureks tööseisakuks valinud.
Valimised on ukse ees! Jälle saab kellelegi ära teha ja kogu süü riigi kaela ajada. Streigijuhid peaksid aga teadma,et pärast riigieelarve vastuvõtmist ja haigekassa eelarve valmimist on äärmiselt raske palku oluliselt muuta. Kisub sinnapoole, et streik oli mõnel erakonnal valimiskampaaniaüritusena juba ammu kirja pandud.
Üks streikijate juhte, Arstide Liidu president Andres Kork lubas enne eelmisi valimisi kaotada arstijärjekorrad juba aastaga. Res Publica valitsuse ajal haigekassa nõukogu hoopiski pikendas järjekordi ja tervishoiu rahastamine SKP-st kukkus kõigi aegade madalaimale tasemele. Aga nüüd nõuab arst-poliitik praeguselt valitsuselt iseenda tegemata töö heastamist! Streikinõudva Õdede Liidu president Ester Pruuden on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, nüüd jääb vaid oodata, millises ringkonnas ta seekord kandideerib. Keskastme Meditsiinitöötajate Kutseliidu juht Inna Rahendi on aga varemgi sotside nimekirjas kandideerinud. Perearstide liider kuulub Reformierakonda.

Arste saame tulevikus juurde

Tahtsime Riigikogu sotsiaalkomisjonis teha veel ühe põhimõttelise uuenduse – haiglavõrgu arengukavaga hõlmatud haiglad võiksid olla vaid sihtasutused, mitte aga kasumit teenivad eraõiguslikud aktsiaseltsid, mille aktsiaid võib isegi ühel päeval maha müüa. Ent selle otsuse tegemiseks jäi meil komisjonis üksainus hääl puudu – sotsiaaldemokraat Kadri Pärnits ei olnud poolt.
Reformierakond, Mõõdukad ja Isamaa ongi ju meelde jäänud lisaks raudtee mahamüümisele ka tervishoiusüsteemi lammutamise ja erakätesse andmisega. Just sellest ajast peale said alguse pikad arstijärjekorrad ja algas meditsiini krooniline rahapuudus. Patsiendid pidid ise ravi ja rohtude eest palju juurde maksma.

Terav kaadripuudus, mis tänu arstide väljarände mõningasele vähenemisele viimastel aastatel küll juba leeveneb, on muu hulgas tingitud sellest, et ülikoolist pole tohtreid piisavalt peale tulnud. Enam kui kümme aastat tagasi vähendati tudengite vastuvõtmist Tartu Ülikooli arstiteaduskonda poole võrra (135-lt 70-ni). Tänavu taastasime vana riikliku tellimuse, kuid „saaki" hakkab tulema alles mõne aasta pärast.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)