Verhofstadt usub Euroopa liberaalide jõudu

Kas uudised väikese Eesti kohta jõuavad Euroopasse?

Loomulikult. Meil on Euroopa Parlamendis pressiteenistus, mis annab ülevaateid 28 riigi, kaasa arvatud ka Eesti kohta.

Milline oli viimane uudis, mida Eesti kohta kuulsite?

Eestil läheb majanduslikult hästi. Majandustulemused kinnitavad seda.

Aeg-ajalt toimuvad mul kohtumised peaminister Andrus Ansipiga. Ma tunnen teda väga hästi, sest ta oli aastaid minu kolleeg. Olen saanud temalt ülevaate Eesti situatsioonist.

Alati on parem olla uudistes vähem kui liiga palju. Heaks näiteks on Kreeka, mis oli palju korduvalt Euroopas uudistes, ja see polnud kindlasti positiivne. On hea, kui riik areneb sujuvalt ja ilma suuremate raskusteta. Aeg ajalt tähendab uudiste puudumine häid uudiseid.

Kas teised suuremad Euroopa linnad võiksid Tallinna tasuta ühistranspordi ideed järgida?

See võib toimuda küll. Mitmetes erinevate riikide linnades seda võimalust uuritakse ja kaalutakse. Tasuta ühistransport on kindlasti asi, mille võimalikku rakendamist tuleb uurida.

Eestis on liberaalid ligi 15 aastat võimul püsinud. Euroopa Parlamendis on ALDE grupp aga alles suuruselt kolmas. Miks on see nii?

Liberaalid on võimul mitmetes Euroopa riikides. Näiteks Sloveenias ja Hollandis on liberaal peaministriks. Kuulume paljudesse valitsuskoalitsioonidesse. Loodame ligi 100 inimest saada järgmisesse Euroopa Parlamenti. Oleme kasvav poliitiline jõud Euroopas.

Samas sõna liberaal tähendus ei ole igal pool sama. Seda on palju raskem kasutada näiteks Prantsusmaal kui teistes riikides.

Millisena näete Euroopa tulevikku?

Kui me ei liigu suurema integratsiooni suunas, siis näeme ära Euroopa languse. Selleks ongi vaja suuremat integreeritust!

Kes enim kannatavad majandusliku languse tõttu?

Kõik Euroopa kodanikud! Eriti just paljud noored inimesed, kes on esimesed ohvrid. Juba praegu on noorte töötus mitmetes riikides väga suur. Noored maksavad ränka hinda, kui Euroopa ei integreeru praegusest enam ega tõuse rohkem esile.

Intervjuu:

INDREK VEISERIK

[fotoallkiri] EUROOPA ÜHENDAJA: Verhofstadti hinnangul on Euroopa Liidu juhtimiseks valitud halb viis - 28 riigi valitsused käivad neli korda aastas koos. See tema sõnul enam ei tööta ja Euroopa vajab korralikku demokraatiat - kahekojalist parlamenti, valitsust ning pangandusliitu.

Euroopa Liidu liikmesriikidelt tuleb oodata suuremat lõimumist

Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni (ALDE) esimees Guy Verhofstadt ütles Keskerakonna volikogul, et Euroopa mureks on liig vähene integreeritus.

"Suurem osa probleemidest, millega me praegu silmitsi seisame, nagu eurokriis ja majanduskriis, on tingitud sellest, et Euroopas ei ole piisavalt koostööd ja kooskõlastamist ning et Euroopa Liidu juhtimiseks on meil väga halb viis - 28 riigi valitsused käivad neli korda aastas koos. See moodus ei tööta enam," ütles Verhofstadt.

"Kui me üheskoos läheme odavate Hiina kaupade vastu ja ütleme, et me ei saa sellist praktikat aktsepteerida, siis meid kuulatakse, kui me teeme seda 28 riigi nimel. Kui iga riik läheb omaette, siis ei kuula Pekingis keegi, mis neil öelda on," lisas ta.

Euroopa vajab Verhofstadti arvates korralikku demokraatiat - kahekojalist parlamenti ja valitsust.

Lisaks on tema sõnul tarvis integreerida mitmeid poliitikaid, näiteks on majanduskasvu taastamiseks kohe vaja pangandusliitu, sest ilma selleta pangad ei usalda üksteist ning seetõttu ei saa nad ka firmadele ja tarbijatele odavamalt laenu anda.

Verhofstadti sõnul on ainsaks probleemidega tegelemise tulemuslikuks viisiks koostöö.

"Euroskeptikud ütlevad: jah, kui me kaitseme ennast rahvusriigi piires, kaovad kõik need probleemid! Et kui rahvusriigi piirid sind kaitsevad, kaob kõrge tööpuudus, kaovad kliimamuutused... Aga maailm niimoodi ei toimi. Ainus võimalus nende probleemidega, sealhulgas majandusprobleemidega, toime tulla, on üheskoos tegutseda," selgitas Verhofstadt.

Tema kinnitusel kindlasti ei tohiks piirata tööjõu vaba liikumist, olgu siis tegemist sissetuleva tööjõuga (nagu Ühendkuningriigis) või lahkuva tööjõuga (nagu Eestis). Verhofstadti väitel muudaks tööjõu liikuvuse takistamine sellealaseid piiranguid rakendavaid riike ainult vaesemaks.

INDREK VEISERIK

Jaga |