Lõuna-Ameerikas võidavad vasakpoolsed

 Dyer tõstab esile, et Boliivia SKP on alates 2006. aastast, mil Morales valiti esmakordselt presidendiks, kolmekordistunud. Vaesuses elavate inimeste hulk on vähenenud veerandi võrra. Ka kõige vaesematel boliivlastel on nüüd juurdepääs pensionile ja kirjaoskamatus on langenud nullini. „Loomulikult pidigi Morales need presidendivalimised võitma,“ tunnistab ajakirjanik.

„See, mis juhtus Boliivias, näib samaväärselt imeline kui Brasiilias toimunu, kus samuti vasakpoolne president Luiz Inacio „Lula“ da Silva 2003. aastal presidendiks sai. Pärast da Silva ametisseastumist hakkas Brasiilias majandus kasvama igal aastal 5%, tööpuudus vähenes märkimisväärselt ja ligi 40 miljonit brasiillast (ligi veerand rahvaarvust) suutis end vaesusest välja rabelda,“ kirjutab Dyer.

Da Silva valitsuse endine kantseleiülem ja ametisolev Brasiilia president Dilma Rousseff aga võitis 26. oktoobril Brasiilia presidendivalimised teist korda järjest.

Evo Moralese edulugu

Millist saladust Brasiilia ja Boliivia riigijuhid varjavad, et nad on suutnud oma riigid majanduslikult edukateks muuta? – küsib Dyer. Kuigi ka teised Lõuna-Ameerika riigid on samuti kiirelt arenenud, pole nende edusammud võrreldavad Brasiilia ja Boliiviaga.

Morales on Dyeri sõnul märkimisväärne oma kolleegide seas ka sellepoolest, et ta pärineb vaeseimatest inimestest.

„Kuni 14. eluaastani polnud mul õrna aimugi, et on olemas selline riietusese nagu aluspesu. Magasin oma riietes, mida ema võttis mul seljast vaid kahel juhul: kui oli vaja neid puhastada täidest või kui tuli lappida rõivaste küünarnuki- või põlvekohti,“ kirjutas Evo Morales hiljuti ilmunud autobiograafias. Morales käis koolis vaid lühikest aega ja täiskasvanuikka jõudmiseni mõistis ta hispaania keelt üksnes vähesel määral.

Kanada ajakirjaniku artiklist selgub, et Morales kasvas üles Aymara keelt kõnelejate hulgas. See on üks Boliivia põlisrahvaste keeltest ning põliselanikud moodustavad kaks kolmandikku selle riigi rahvastikust. „Ometi on Morales Boliivia ligi 200 iseseisvusaasta jooksul esimene põlisrahvast pärit president. Varem on Boliiviat alati valitsenud rahvastikus 15-protsendisse vähemusse kuulunud valgenahalised presidendid,“ kirjutab Dyer.

Dyer meenutab, et Moralese valitsus võttis 2009. aastal vastu uue põhiseaduse, mis oluliselt laiendas põliselanike õigusi osaleda poliitikas ja nende võimalusi saada õiguslikku kaitset.

Rahvusvahelisi investoreid poliitikute vaated ei huvita

Mis ikkagi on Boliivia ja Brasiilia majandusedu saladus? „Kui tahad, et majandus kasvaks, siis ei tohi „hobuseid“ ära hirmutada,“ märgib Dyer.

Rahvusvahelised turud valmistusid kõige hullemaks, kui iseõppijast ametiühinguliider ja radikaalsete sõnavõttudega tuntud da Silva sai Brasiilia presidendiks. Kuid ootamatult suutis ta ajada presidendina väga vastutustundlikku majandus- ja eelarvepoliitikat.

Kuigi Morales riigistas suure osa Boliivia majandusest, kaasa arvatud nafta- ja gaasivaldkond ning maavarakaevandused, suutis ta välja kaubelda tingimused, mille abil hüvitati välisinvestoritele nende kahjud. Seetõttu mingit turupaanikat ei tulnud.

„See, et Morales nimetas möödunud kuul ÜRO üldkogul USA presidenti Barack Obamat „imperialistiks“ ja Dilma Rousseff katkestas USA-sse planeeritud visiidi möödunud aastal (kui Edward Snowdeni paljastustest selgus, et NSA luges Rousseffi e-meile), ei näi tõsiseid investoreid kuidagi segavat. Peaasi, et majanduskeskkond neis riikides oleks ettearvatav,“ kirjutab Dyer. Seega pole turud ajakirjaniku sõnul karistanud ei Moralest ega Rousseffi selle eest, et nad on sotsialistid.

Edukaks võib saada ka majandust muutmata

Samas erinevad Brasiilia ja Boliivia majandus omavahel märkimisväärselt.

Brasiilial on näiteks väga suur ja mitmekesine siseturg, sest rahvast on 20 korda rohkem kui Boliivias, mille majandus on peaaegu täielikult sõltuv ekspordist (peamiselt veetakse välja naftat, gaasi ja mitmesuguseid toormeid).

Boliivia majanduse viisid Dyeri kinnitusel õitsengule riigi poolt eksporditavate kaupade kõrged hinnad. „Kui eksporditavate toodete hinnad langevad, kahanevad ka Boliivia SKP ning valitsuse sissetulek ja võimalus parandada elanike heaolu,“ märgib Dyer.

Morales on kasutanud Dyeri hinnangul tänu kõrgetele hindadele saadud lisasissetulekuid väga targasti – peamiselt sotsiaalseteks kulutusteks. Moralese järeltulijal oleks raske sellist suhtumist muuta.

Pealegi, Morales on andnud põliselanikele suured õigused osaleda poliitiliste otsuste langetamisel. Sedagi on peaaegu võimatu tagasi pöörata. Moralese eestvõttel on kasvatatud Boliiviale suured rahareservid, et toime tulla ka siis, kui eksporditava kauba hinnad langevad.

Seda kõike on Morales saavutanud majanduses suuri ümberkorraldusi läbi viimata, nentis Dyer.

Refereeris INDREK VEISERIK

 [fotoallkiri]    NUTIKAD VASAKPOOLSED FINANTSISTID: Dilma Rousseff Brasiilias ja Evo Morales Boliivias teostasid riigijuhtidena vastutustundlikku ja üliedukat majanduspoliitikat. Ja seetõttu valis rahvas nad hiljuti taas presidendiks.

Jaga |