Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Võitlus Eesti elektrijaamade eest

Kn,      09. august 2006


Viis aastat tagasi kavatsesid Isamaaliit, Mõõdukad ja Reformierakond müüa Eesti elektrijaamad ameeriklastele.
Kokkulepe Laari valitsuse ja NRG Energy vahel oli üles ehitatud nii, et Eesti pool pidi andma elektrienergia ja turu, NRG aga kindlustama investeeringuid elektrijaamade renoveerimiseks 4,5 miljardi krooni suuruses summas. Meie isamaalised erastamiskunstnikud nimetasid ameeriklasi kogu aja suurinvestoriteks ja suurteks asjatundjateks. Lõpuks selgus, et polnud neil üleskiidetud ostjatel ei mingit erilist põlevkivialast oskusteavet ega ka isegi lubatud raha. Tänu Rahvaliidu ja Keskerakonna ühisele tegutsemisele jäid elektrijaamad Eestile.
Toimunut meenutame katkega 2002. aasta lõpul ilmunud raamatust "Kolmikliidu raharöövid".


"Riigikogu järgmine istung kavandati 22. augustile 2001. Viis päeva enne seda kutsus Lennart Meri Kadriorgu kõigi suuremate erakondade esindajad ning õiguskantsel Allar Jõksi. President teatas, et peab parlamentaarsete printsiipide ja põhiseaduse vastaseks erastada avalikkusele teadmata tingimustel Eesti kõige suurem strateegilise väärtusega tööstusharu – Narva Elektrijaamad. Kuigi Meri ettepanekuid nimetati hilinenud mäejutluseks, oli sellel vähemalt moraalne toetus ning omamoodi garantii, et "troika" saadikud (Isamaaliit, Mõõdukad ja Reformierakond),ei saa seekordset istungit lihtlabaselt ignoreerida.
Mart Laar ajas oma joru:
"Presidendi esitatud avaldused ja seisukohad ei ole valitsusele mingi uudis ega üllatus, neid seisukohti on president varem korduvalt meie kohtumistel välja öelnud. Kinnitan, et valitsuskabinet asub tuleval teisipäeval elektrijaamade erastamise teemat veelkord arutama. Lisaks kabinetiliikmetele on arutelusse kaasatud ka eksperdid ja spetsialistid Eesti Energiast ja Teaduste Akadeemiast. Kõik see, mis puudutab Riigikogu seisukohti ja seal kujundatavaid arvamusi ja nende välja ütlemist, on Riigikogu fraktsioonide pädevuses."
Laari valitsuse istungil otsustati, et Narva Elektrijaamade müüki ei katkestata ja peaminister läheb ise Riigikogusse küsimustele vastama.

Mart Laari järjekordne farss

Nii võib tõemeeli nimetada 22. augustil 2001 Riigikogus toimunut.
Kuna istung kanti ka televisioonis üle, siis võisid kõik soovijad poliitetendust nautida…
Laar muudkui räägib. Täielik logorröa! Eesti riigi huvid, ainuvõimalik valik, soodne tehing… Ühesõnaga, valitsus on andnud omalt poolt parima, et oma energeetikat kokkukukkumisest päästa. Oma osa saab isegi president Meri. Ilma selle lepinguta ei saavat Eesti ka NATO-sse. Kui jõuab kätte küsimuste esitamine, keerutab ta talle omases stiilis nii mis jõuab. Ja jõudvat ta püsti seista kui palju tahes. Jõudiski, sest pooled küsimused tulid omadelt ning nendele vastuste andmine sarnanes pigem päheõpitud jõulusalmide lugemisega. Opositsiooni poolelt tulnud küsimustest sõitis ta oma tavalises stiilis lihtsalt üle.
Siin peame ära tooma Edgar Savisaare täpse hinnangu SL Õhtulehest:
"Laar valetab, kui ta väidab, et elektrijaamade erastamine toimub vastavuses Eesti seaduste ja Euroopa Energiahartaga. On ülimalt küüniline väita, et tariifide kujundamine toimub vastavuses Eesti energiaseadusega, kui erastamislepingus on investorile garanteeritud investeeringute tasuvus ja turg ning energiajärelevalve ülesandeks jääb tegelikkuses üksnes lepingus lubatuga tagantjärele nõustumine. Kahjuks jääb Eestisse pärast elektrijaamade müüki veel kauaks ajaks alles monopoolne elektriturg, mille tingimusi dikteerivad Narva elektrijaamad ja nende kontrolli alla viidud Eesti Põlevkivi.
Laar ei rääkinud tõtt ka siis, kui ta väitis NRG-tehingu olevat kasuks Eesti rahvale. Ma ei tea Eesti Raudtee erastamise kõrval ühtegi teist Laari valitsuse ettevõtmist, mis oleks rohkem kahjustanud Eesti rahva usku oma riiki ja tema valitsusse, kui seda on teinud Narva Elektrijaamade salaja toimetatav müük.
Võib-olla peaminister on segaduses ja püüab ilmselt talle liiga keeruliseks osutunud situatsioonist keerutamisega välja tulla. Ehk teiste sõnadega - järjekordselt likviidsust likvideerida.
Tegelikult ei saanud meist keegi Laarilt oma küsimustele vastuseid. Selgus, et kolmikliidu liider ei vajagi dialoogi, vaid tuli Toompea mäele ainult oma tõtt kuulutama. Ei sobinud ju ära öelda, kui lahkuv president palub. Aga kindlasti ei olnud Laaril kavatsust püüda kellelegi midagi selgeks teha. Usun, et saime teatrielamuse, kui nägime truusid kolmikliitlasi ühiselt paberilt Laarile küsimusi ette lugemas ja Laari ennast kõnepuldis võib-olla samalt paberilt vastuseid deklameerimas. Farsiks läks asi siis, kui Laar ennast õhku täis tõmbas ja kõnetoolist Martin Lutheri sõnadega hüüdis: "Siin ma seisan ja teisiti ei saa!" Lutheri usureformi pooldas suurem osa rahvast; Laari NRG-müügitehingut toetab 8% küsitletutest. Luther viis ellu rahva tahet, Laar seisab aga rahva tahte vastu ning peab ennast seejuures veel märtriks."
Istungipäevale pani täispunkti teade, et müügileppeid lugeda soovivad saadikud mingu lossi kolmandale korrusele tuppa 301, kus on laual neli-viis 600-leheküljelist lepingueksemplari… ingliskeelse juriidilise tekstiga Tõesti, tule taevas appi!
Ja ega nende juurdegi niisama lihtsat pääse – iga saadik peab enne andma allkirja nn konfidentsiaalsusleppele – s.o jätta kõik informatsioon enda teada. Küsimusele, missugune karistus ootab neid, kes "salaprotokolle" siiski avalikult kommenteerivad, ei osatud vastata.
Janno Reiljan , ilmselt üks vähestest, kes peale Ignar Fjuki selle "panga" ettenähtud kuue päevaga – niipaljukest seda aega antigi – ka läbi jõudis vaadata, kommenteeris asja nii:
"Uurides ameeriklaste projekti, ei leidnud ma sealt ühtegi strateegilisele investorile omast joont. See on puhas finantsinvesteering ja kogu leping on suunatud sellele, et tagada oma finantsinvesteeringu võimalikult kõrge tootlus, otseselt välja võtta 12% dividende ja kaudselt hoolitseda selle eest, et selle osaluse väärtus kujuneks võimalikult kõrgeks.
Eesti teadlased ja energeetikud on alati olnud maailmateaduse üheks osaks. Midagi lisaks oskusteabele, mis siin Eestis põlevkivienergeetika kohta on, ameeriklastel kahjuks pakkuda ei ole."

Viimati muudetud: 09.08.2006
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail