Aeg laenata, aeg võlga tagasi maksta!

HEIMAR LENK,      14. aprill 2004


Vanaprouad ja -härrad on juba üle kümne aasta andnud meie riigile protsendita laenu, mida noored peaministrid ja ministrid kuni tänase päevani omaenda äranägemise järgi kulutanud on.

See kujundlik väljend protsendita laenu kohta, mille tagasimaksmist vanarahvas nüüd ootab, kuulub Kesknä-dala kauaaegsele autorile Aleksander Rebenile. 29. märtsil Põlvas peetud pensionäride rahvakoosolekul, ku-hu oli saabunud üle neljasaja esindaja Valga-, Võru-, Põl-
va-, Tartu- ja Jõgevamaalt ning pealinnast Tallinnastki, hüüd-sin selle mõtte saalitäie rahva ees veel kord välja ja see sai võimsa ovatsiooni osaliseks.

Võlg on võõra oma

Tõepoolest, kas me oleme vahel mõelnud selle peale, et kõik pensioniikka jõudnud, kes riigilt iga kuu oma kindla summa elatusraha saavad, kannavad tegelikult pikaajalist karistust. Kõik pensionärid on tehtud sundvõlausaldajaiks, kellelt riik võtab iga kuu ära nii umbes 400–600 krooni. Teiste sõnadega makstakse vana-prouadele ja -härradele pidevalt kuni poole tuhande krooni võrra väiksemat pensioni, kui see praegu normaalne oleks. Pensionärid on juba 12 aastat andnud meie riigile protsendita laenu, mida noored peami-nistrid ja ministrid oma ära-nägemise järgi kasutanud on.
Nüüd tundub mulle, et on tulnud aeg seda protsendita laenu tagasi maksma hakata. 231 krooni on muidugi tore, kuid arvestades seda, kui palju on aasta jooksul kallinenud arstirohud, arstiabi, toa- ja autokütus jne, siis pole see raha suur summa. Eriti veel, kui arvestame, et euroliiduga ühinemise hinnatõus seisab alles ees, ja et elektri hind tõotab tõusta ennekuulmatult kõrgele. Koos sellega muidugi ka kõik teised hinnad.
Vaatamata sellele, et mõ-ningane pensionitõus toimub, hakkab elatusraha suurus üha enam elukalliduse tõusust

maha jääma. Aasta-aastalt on pensioni suhe keskmisse palka üha väiksemaks jäänud, kuigi absoluutarv näitab kasvu. Seega jäävad vanemad ini-mesed tegelikult järjest vaesemaks, kuigi üldine elatustase kasvab.

Mida siis teha?

Tuleks muuta ära sotsiaal-demokraadist ministri Eiki Nestori ajal vastu võetud pensionide indekseerimise süsteem.
Hakata pensioni suurust arvestama suhtena keskmisse palka. Samamoodi kui arvestatakse riigikogulaste töötasu.
II pensionisamba rahastamine sotsiaalfondist tuleb ära muuta.
Kohandada Eestis 1990. aasta Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeksi nõuded. 10. märtsil ratifitseeris Riigikogu sama, kuid 1964. aastal vastu võetud sotsiaalkoodeksi. See nõuabki keskmiseks pensioniks 40% metallitöömehe keskmisest palgast. Kuid 1990. aasta koo-deks pakub pensioniks kuni 60% riigi keskmisest brutopalgast. Sellest uuest koodeksist pole Eestis veel isegi ametlikku tõlget olemas.
Astuda lähemale Euroopa Liidu standarditele. Euroopa maade vanaduspensionifondi moodustab 12,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Meil praegu ainult 5,1% SKP-st. Seega anname vanaini-mestele kaks korda vähem raha elamiseks kui keskmiselt Eu-roopa Liidus, millega ühinemise poolt möödunud aasta sügisel pensionäride hääli paluti ja ka saadi. Nüüd oleks siis aeg häälte eest ka euroopalikke elunorme pakkuda.
Tuleb hakata röövkapitalismi asemele inimnäolist kapita-lismi ehitama. Aeg on ka vaesemat rahvast aidata. Ülemi-nekuaeg on läbi. Riik on valmis tehtud ja seda suures osas vanainimeste arvel. Nüüd oleks aega öelda neile Suur, Suur Aitäh ja hakata võlga tagasi maksma.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)