Käbid võivad kännust kaugele kukkuda

Boriss Lodjak,      09. jaanuar 2002


Käbi ei pidanud kännust kaugele kukkuma. Reaalses elus aga ei pruugi see alati nii olla. Viimase väite tõestuseks võib võrrelda Olga ja Johannes Lauristini ning nende tütre Marju suhtumist ellu, poliitikasse, inimeste enamuse heaolusse. Vanemad Lauristinid uskusid marksismi. Võitlesid ja kannatasid selle elluviimise eest. Nad ei teinud seda ainult enda, vaid töölisklassi - seega rahva enamuse heaolu silmas pidades.
Lauristinide tütar Marju aga vastupidi vanemate tõekspidamistele on seadnud oma tegevuse peamiseks eesmärgiks isikliku heaolu. Nii on ta alati purjetanud pärituult. Nõukogude ajal liitus ta kommunistliku parteiga, mis tagas talle õppejõu koha Tartu Riiklikus Ülikoolis. Kui tekkis Edgar Savisaare juhtimisel rahvarinne, liitus Marju sellega. Ta valiti taastatud Eesti Vabariigi Riigikogusse, kus pidas targemaks pöörata selg endiste kaasvõitlejatele rahvarindes ja liituda nn. uute jõududega. Tulles komparteist, kandnud vahepeal sotsiaaldemokraadi rüüd, jõudis ta Mõõdukate erakonda. .Mõõdukad (õigemini mõõdukuse sildi all tegutsejad) kaitsevad Riigikogus igati oma rikaste partnerite huve. Nii jõudis Marju Lauristin vasakäärmusest praktiliselt paremäärmusse. Seega kukkus käbi kännust väga kaugele.
Kui nüüd, peale Tallinna võimuvahetust Tallinnas küsitles telereporter Marju Lauristini ja Edgar Savisaare arvamust toimunu kohta, püüdis proua Lauristin igati halvustada Savisaare isikut. Pean tema vastust ebaeetiliseks.
Savisaar seevastu vastas viisaka inimesena lihtsalt, et Marju ei tunne mind.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)