Herkel ja Vabaerakond – kas IRL-i käepikendus?

Peavoolumeedias püütakse jätta muljet, justkui pakuks Andres Herkeli juhitav Vabaerakond alternatiivi praegustele võimuerakondadele. Näiteks endise riigikoguliikme arhitekt Ignar Fjuki sõnul pakub see partei valijatele väärtuspõhist alternatiivi.

 „Ta (Herkel – Toim.) suudab Vabaerakonda näidata mõistliku alternatiivina neile valijaile, kes otsivad midagi uut vana asemele, ei taha aga loobuda välispoliitikas senisest liinist, mis tundub turvaline. Samasugune efekt aitas mõneti Indrek Tarandit tema esimeses eurovalimiste kampaanias: ühelt poolt protestikandidaat, teiselt poolt endine välisministeeriumi kantsler, keda ka vastasel on seetõttu keeruline lihtsalt tühikargajaks nimetada,“ kirjutas Postimees 24. jaanuaril.

 Ometi on pikki aastaid IRL-i liikmena Riigikogus istunud Andres Herkel kiitnud kõik „isamaalaste“ sigadused heaks. Siis ei vaevanud ta kordagi oma südant valitsejate võimu kuritarvituste pärast. Nüüd on temast saanud korraga suur kriitik ja „demokraatiavalvur“.

 Tegelikult on Vabaerakond loodud vaid ühel eesmärgil – IRL-ile katet tegema. IRL-i toetusprotsent on olnud juba aastaid kehv, kuid koos valimistel „tarandit tegeva“ Vabaerakonnaga oleksid lootused suuremad uus valitsus moodustada.

 Tõepoolest, kaval käigumuutus IRL-i rahastajate poolt! Sel moel loodetakse rahvast lollitada, ja praegu kõik märgid näitavad, et see neil ka õnnestub.

 Vabaerakonna kiituseks tuleb öelda, et nad on kokku saanud hea nimekirja. Juba üksnes näitleja Ain Lutsepp ja muusik Peeter Volkonski lähevad rahvale peale. Iseseisvuspartei ridades Europarlamenti kandideerinud Emil Rutiku ja Merle Jääger figureerivad nüüd Vabaerakonna nimekirjas. Rääkimata Artur Talvikust.

 Kuid Vabaerakonna valimisedu olemuselt ei muudaks midagi. Madu on vahetanud nahka, kuid sisu ehk niiditõmbajate tahe ja teod jäävad samaks.

Jaga |