Pronkssõdur oli, on ja jääb eestlaseks

Lev Vassiljev,      23. august 2006


Arvututes vaidlustes pronkssõduri probleemi käsitlemisel on jäetud unarusse, et monument on Eesti Laskurkorpuse mälestusmärk. 1941. aasta Eestis mobiliseeritud mehed viidi Venemaale ja paigutati töölaagritesse, kus nälja ja haiguste kätte suri kolmandik kinnipeetuist. Alles 1942. aasta suvel algas Eesti Laskurkorpuse moodustamine. Selle juhiks oli eestlane – kindralmajor Lembit Pärn. Ka ohvitserid olid eestlased. Korpuse kahte diviisi kuulus 27 000 meest; neist eestlasi 90% ja venelasi 10%. Mehed põlesid soovist minna vabastama Eestimaad, kuid esialgu tuli minna rindele 1942/43 aasta talvel Velikije Luki, 1943/44 aasta talvel Novosokolniki alla. Rasked lahingud võideti, kuid mitu tuhat meest tuli sängitada ühishaudadesse. Eestis algasid lahingud sakslaste vastu 1944. aasta suvel Emajõe ületamisega, Tallinna hõivamisega ning lõppesid hilissügisel Saaremaal. 145. aasta kevadel toimusid veel viimased lahingud Kuramaal. Säält toimus triumfaalne retk Tallinna. Siin omistati 28.06.1945. aastal korpusele kaardiväe nimetus. Kohe pärast sõja lõppu algas sõdurite vabastamine. 6. mail 1946. aastal toimus korpuse deformeerimine. Nüüd otsustati rajada korpuse mälestuseks memoriaal, mis valmis Tõnismäel 1947. aastal. See oli ainus paik, kus puudusid varemed. Miks puudub tahvlitel Eesti korpuse nimi? Tollal valitses Eestis kõige hullem stalinlik diktatuur: algas põllumajanduse kollektiviseerimine, sepitseti küüditavate nimekirju. Eesti nime esiletõstmine võis osutuda autoritele saatuslikuks. See asendati valitsevale diktatuurile meelepärasema tekstiga.
Nüüd on Tõnismägi muutunud huligaanide märatsemise paigaks. Politsei valve on vajalik ja efektiivne, kuid keelutsoon ei saa kehtida igavesti. Vandaalitsejad ootavad pikisilmi politseinike lahkumist, et jätkata pronkssõduri rüvetamist. Pronkssõduri viibimine politseinike valve all on aga ka pisut delikaatne situatsioon. Kimbatusse sattunud sõjameest peaksid julgestama sõdurid, relvastatud tunnimehed.
Kui ei leita meetmeid rahu ja turvalisuse tagamiseks Tõnismäel, tuleb nõustuda kuju üleviimisega teise kohta, aga mitte mõne muuseumi tagahoovi või peidukohta Metsakalmistul, vaid kõige auväärsemasse paika Maarjamäel, kuigi sääl laiub veel vabariigi okupeerimist ülistav ekspositsioon. Kuju üleviimise võiks ühendada Eesti Laskurkorpuse deformeerimise tähistamisega, millest tänavu maikuus möödus 60 aastat. Seda juubelit võiks väärikalt ühendada pronkssõduri üleviimisega pidulikus rongkäigus. Tuleb arvestada, et reamees Kristjan kehastab kõiki oma relvavendi-kaardiväelasi, alates allohvitseridest ja lõpetades kindralleitnandiga. Seepärast peab pidulik kolonn arvestama kõiki kaardiväe rituaali nõudeid. Kõige ees on kaitseväe ülema auto. Siis tuleb pronkssõduri kuju kahurilafetil soomusmasinate eskordiga, edasi väeliikide lipud, orkester, auto korpuse viimaste, 80aastaste veteranidega, külaliste buss ning kaitseväelaste rivi. Pronkssõdur ja haubitsa lafett olgu kaetud riigilipuga. Korpuses ei tohtinud heisata Eesti lippu, kuid iga mees kandus sini-must-valget oma südames. Maarjamäel paigutatakse pronksmees uue pülooni õnarusse. Vana püloon jäägu Tõnismäele lillede panipaigaks vene eakamale kogukonnale; nooremad leiavad tee Maarjamäele.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (18)