Lord Pearson of Rannochi pressikonverents

RALF R. PARVE,      03. september 2003


28. augustil korraldas Eesti euroliidu-vastane organisatsioon Uurimiskeskus Vaba Euroopa (UKVE) pressikonverentsi, kus Suurbritannia parlamendi lordide koja kauaaegne liige lord Malcolm Pearson teatas, et Eesti ei-kampaania on saanud ligi 500 britilt fondi "Võrdsus Eesti referendumil" abil 540 000 krooni. Lordi isiklik panus sellesse fondi on 2500 naela ehk 56 200 krooni.
Pearson hoiatas eestlasi ELi eest ning väitis, et EL on ebademokraatlik ning sunnitud ühendus. Ajakirjanikele jagatud pressiteates kutsuti Eesti valitsust avalikustama ELi põhiseaduse eelnõu mitmeid peatükke, millest tuleneb üheselt, et Euroopa Liidu otsustamismehhanismis muutub Eesti sõna marginaalseks ja valdav osa otsuseid ning seadusi hakkab meile tulema Brüsselist. See aga pole see, mida eestlased 12 aastat tagasi tahtsid, lootsid ning ootasid.
Pressikonverentsil meenutati, et Riigikogu Euroopa Asjade Komisjoni esimees Rein Lang on levitanud pahatahtlikke kahtlusi, nagu poleks Suurbritannia skeptikute annetused antud õilsatel eesmärkidel. Rein Lang võrdles 23. augusti Postimehe artiklis brittide raha eesti euroeitajatele keiserliku Saksamaa poolt Venemaa proletariaadi diktatuurile antud markadega. Lord Pearson aga on teatanud, et tema ainus side Venemaaga seisnes sõpruses Solzhenitsõnite perekonnaga ja teiste endiste dissidentidega ajast, mil ta aitas nende vastupanuliikumist kommunismi vastu aastail 1978-1991.
"Eesti poliitiline eliit süüdistab meid täiesti ebademokraatlikult annetajatelt kogutud summade pärast, justkui oleks see raha ebapuhas. Selline suhtumine on lihtsalt alatu," ütles pressikonverentsil osalenud Ivar Raig.
Lisaks Langi lausvaledele käsitleti pressikonverentsil ka ekspeaminister Siim Kallase kummalist väidet viisarezhiimi võimalikust karmistamist juhul, kui Eesti ütleb "ei" euroliidule. "Keda aga üldsegi enam julgeb uskuda, kui isegi endine peaminister valetab," leidsid korraldajad.
Eesti avalikkust on pidevalt hirmutatud meie majanduse kokkuvarisemisega "ei" puhul. Aastal 2000 räägiti taolisi hirmu- ja õudusjutte ka Shveitsis. Siis väitsid nende europooldajad enne referendumit, et frank läheb ilma euroliiduta 20% odavamaks ja järsult kasvavat tööpuudus. Shveitsist ELi liiget ei saanud, kuid tööpuudus oli pärast seda otsust praktiliselt null ning Shveitsi frank hoopiski tugevnes.
Miks suvatsetakse pisikese Eesti peale raisata Euroopa Liidu raha ja miks Eesti poliitiline eliit on nii väga huvitatud Euroopa Liitu astumisest? Pressikonverentsi korraldajad leidsid, et kui nendele küsimustele vastuse saaks, läheks pilt palju selgemaks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)