Kuidas valmis teha vasak-parempoolne koalitsioon?

Ülo Strandberg,      21. märts 2007


Sellise ettevõtmise retseptiks sobib Krõlovi valm „Luik, Haug ja Vähk". Seniajani aruka poliitikuna tundunud Andrus Ansip, asudes taastama 2002. aasta koalitsiooni, üritab astuda kaks korda ühe ja sama reha otsa. Seda plaani lähemalt uurides tundub, et tegemist pole mingisugustel maailmavaatelistel seisukohtadel rajaneva koalitsiooniga, vaid tahtmisega luua lihtsalt Keskerakonna-vastane koalitsioon – niisama lihtlabane see „maailmavaatelisus" ongi.

Ma küll ei kujuta ette, kuidas sellises vasak-parempoolses koalitsioonis Ansip ja Ligi ühelt poolt ning Kõuts ja Velliste teiselt poolt lepiksid sõbralikult kokku, et Eesti kaitsejõudude tõhususe tõstmise huvides oleks kõige õigem luua kohustuslik palgaarmee. Või kui Ansip ja Padar jõuaksid ühisele seisukohale, et tõdemus, kas Eesti riik on liiga paks või liiga õhuke, sõltub vaid vaataja silmadest – edaspidine maksude alandamine jätkugu senises tempos. Rohelistega võiks jõuda kompromissini, et tuleb toetada nii tuumaelektrijaamade ehitamist kui ka energiatuulikute püstitamist – tuulevaikse ilmaga pandagu tuulikud käima tuumajaamas toodetud elektriga.

Keskerakonnaga koalitsiooni loomine olevat Ansipi arvates välistatud, sest Kesk on seisukohal, et Euroopa viie rikkama riigi sekka jõudmiseks on tarvis tõsta Eesti töötajate palgad viie rikkama riigi palkade tasemele, mis paneks seisma töökäte äravoolu Eestist. Ansip aga leidvat – viie rikkama hulka jõudmiseks tuleb mitte tõsta Eesti kuupalku 25 000 kroonini, vaid hoopis viis rikkamat alandagu oma palgad Eesti tasemele või isegi madalamale. See tagaks, et töökäed ei lahkuks, vaid Eestisse hakkaks hoopiski tööjõudu juurde voolama. Eriti läheb seda vaja kõrge kvalifikatsiooniga kaadri vallas. Ainult nõnda avanekski Eestile tee jõuda rikkaimasse viisikusse.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)