Reformierakond kasutab Viljat nuiana Keskerakonna ja Savisaare vastu

Nii alustab pikaaegne keskerakondlane, hetkel koduperenaine Vilja Savisaar-Toomast oma „küsimust“ Keskerakonna tulevikust. Kirjatükk ilmus esmalt Facebookis ja siis 12. septembri Õhtulehes. Vilja ei ole kirjutanud seda poliitilist hüüatust ise, vaid selle on talle allkirjastamiseks esitanud Reformierakonna büroo. Toomast täidab oma uues erakonnas vaid nuia osa, millega peksta endist koduparteid ning endist abikaasat ja lapse isa. Muuks ei ole Reformierakonnal teda vaja.

Hetkel võtab poliitilises elus muidu ununema kippuv Toomast vastu veel Europarlamendi vähemalt 6000-eurost järelpalka – see oli ka põhjus, miks ta loobus kohast Riigikogus, kus makstaks kõigest 3000. See 6000 eurot on veel viimane, mis seob teda Keskerakonnaga, sest Europarlamenti läks Vilja Toomast Edgar Savisaare häältega.

Kuid koht Reformi valimisnimekirjas tuleb välja teenida ka koduperenaisena! Kui võimed sisuliseks tegevuseks on kasinad, siis kõlbavad püünele tulekuks ka parastamine, avalik klatš ja pime vaenulikkus teiste rahvuste vastu.

„Keskerakond seisab täna ajaloolisel teelahkmel. Jätkates senisel kursil on selge, et 2015. aastal valitakse Keskerakonna nimekirjas parlamenti veel mitmeid inimesi, kelle riigimehelikkuses ja eestimeelsuses võime pehmelt öeldes kahelda. Me võime ainult oletada, milliste ettepanekutega tulevad välja järgmises Riigikogus keskfraktsioonis enamuse saavad ja korduvalt Kaitsepolitseiameti huviorbiiti sattunud Mihhail Kõlvart, Mihhail Stalnuhhin ning nende mõttekaaslased. Niigi esindab Brüsselis Keskerakonda juba Yana Toom...“ mõnitab Vilja Toomasti allkirjaga tekst tuntud poliitikuid.

Ja mis siis, lp Reformierakond! Kui teie olete abitud venelaste eest seisvate Eesti kodanike – aga seda nii Kõlvart, Stalnuhhin kui ka Toom on – integreerimisel avalikku poliitilisse tegevusse, siis ei maksa oma kadedust ja suutmatust välja elada sedavõrd odava populismi najal. Tegelikult meenus Vilja õnnetut „eneseteostust“ lugedes tõepoolest 1930-ndate Saksamaa ja juudiviha üleskütmine. Sedasama teeb Reformierakond Toomasti nime all praegu. Ükski juhtreformist ei julge oma nime ja näoga sellist poliitilist enesetappu sooritada.

„Algselt Rahvarindest välja kasvanud erakond on kaotanud valdava osa eestikeelsest toetajaskonnast ning muutub üha äärmuslikumaks. Lisaks varjutavad erakonda juba aastaid erinevad kriminaalasjad, millest mitmed on jõudnud ka süüdimõistva kohtuotsuseni (tuntud linnaametnikud Ivo Parbus ja Elmar Sepp ning Riigikogu liige Ester Tuiksoo)....“, „muretsevad“ reformierakondlased KE tuleviku pärast.

Suur tänu kaasa tundmast! Aga oleks võinud üles lugeda ka Reformis süüdi mõistetud linnaametnikud – esimese hooga meenuvad Rakvere linnapea Andres Jaadla ja Tallinna abilinnapeana töötanud Anders Tsahkna. Ja kui viimaste puhul olid seaduserikkumised ilmsed, siis Keskerakonna poliitikute süüdistamise „etendus“ on reeglina poliitilise võitluse osa – see uus „stiil“ oponendi nõrgestamiseks on Eesti poliitikasse sisse ostetud, sest näeme seda ju tulemuslikult toimivat ka Euroopa ja USA poliitikas.

Lõpuks raputab Toomast Keskist lahkujatele veel tuhka pähe: „2011. aastal püüdsime toimuvaid protsesse pidurdada ning erakonda taas õigele kursile viia, kuid kongressil saavutas Edgar Savisaar vahendeid valimata võidu Jüri Ratase üle. Peagi pärast seda lahkusime koos paljude mõttekaaslastega erakonnast ning pole pidanud oma otsust kahetsema.“

No palju õnne! Vahendeid valimata lahkusid Keskerakonnast siiski end Edgar Savisaare vastu rivistanud ülejooksikud, kellest enamiku muutumine poliitiliseks laibaks oli ettearvatav. Ka Vilja Toomasti häälte muutumine 8000-st Keskis 1000 vastu Reformis on kõnekas. „Mõttekaaslased“ võtsid kaasa vaid erakonna positsioonid, finantsid ja KE kaasabil saavutatud poliitilise tuntuse, nullistades tuhandete lihtkeskerakondlaste töö, pingutused ja hingejõu „väekargajatest“ poliitikute vormimisel.

Sven Mikser võrdles enne Keskerakonnast äraminemist erakondlikku elu abieluga. Nuta või naera, see oli päris hea võrdlus! Enamasti näib, et inimesed, kes oskavad elada truult ühes abielus, oskavad seda teha ka poliitilises elus. Ja eks need, kes jooksevad lakkamatult ühe juurest teise juurde, kasutades partnerit ära vaid isiklike ambitsioonide realiseerimiseks, – ega neist pole asja ka poliitikutena.

Kesknädal

Jaga |