Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

LUGEMISSOOVITUS: „Lõhutud elud“

MANIVALD MÜÜRIPEAL,      19. august 2014

Hiljuti kingiti mulle raamat „Lõhutud elud“, mille on kokku pannud Heimar Lenk ja mis on välja antud juba 2011. aastal. Alapealkirjaks on „Eesti omandireformi sundüürnike lugu 1989—2011“. Kahjuks on möödunud kolm aastat, kuid riik pole sundüürnike hüvitamiseks midagi veel ette võtnud.

 

Väga asjalikult kirjutatud raamat, mida lugeda oli väga valus. Väga aus kirjapanek. Tulevastele ajaloouurijatele väga vajalik raamat. Mis on palju objektiivsem, kui globaalse rahavõimu poolt kinni makstud ajaloolaste kirjatööd. Kui olin selle lugemise lõpetanud, siis tekkis kindel soov seda ka teistele soovitada.

Kui keegi juhtub lugema seda raamatut 50 aasta pärast, kas ta võib uskuma jääda seda, kui sünged ja toored asjad juhtusid Eestimaal sajandivahetusel? See on muidugi ka veel teadmata, kas siin Läänemere rannikul sel ajal on veel ükski inimene, kes võtab vaevaks kohalikku lähiminevikku uurida ja on selleks õppinud eesti keelt???

Meie senised poliitikud püüavad ühekülgsel rõhutada seda, millist kurja tegi meie rahvale Moskvast pärit punane võim. Täna valitseb meil globaalne rahavõim, mida juhitakse Brüsselist. Nende erinevate võimude inimsusevastased pahateod on mõningal määral sarnased: 1941. a. juuniküüditamine ja 1949. a. märtsiküüditamine, kannatanuid üle 30 000; nüüd aga jäeti oma kodust ilma ligemale 100 000 inimest. Küüditamistes süüdistame eelkõige Moskva teenistuses olnud ametnikke ja väikest gruppi eestlasi, kes kohapeal näitasid näpuga oma vihavaenlaste peale. Aga kodudest ilmajäämise korraldas väike eestimaalaste kamp, kes on ennast müünud globaalse rahavõimu teenistusse.

Kust küll pärineb selline ahnus, mis meie tänapäeval on ühele väikesele grupile nii omane? Kunagi lootsime näha inimnäolist sotsialismi, mis jäi nägemata. Inimnäolist kapitalismi ei maksa lootma-ootama hakata, sest seda pole olemas ega tulemas.

Mõned kodudest ilmajäetud püüdsid abi leida ka kohtuskäimisest, kuid see on enamikul juhtudel olnud ainult raharaiskamine. Raske on mõista tänaseid advokaate, kes ülekohtuselt kannatanuid on omakorda kurnanud suurte õigusabitasudega. Olen juba varemalt mitmel korral öelnud, et kui inimkond elaks ristiusu kümne käsu või kommunismi moraalikoodeksi järgi, siis tänastel advokaatidel poleks suuri tulusid ega leiba. Selleks peab olema sünnipärast jultumust, et oma kauaaegsest kodust välja aetud lihtsameelset inimest omakorda veel nöörida üle mõistuse käiva nn õigusabitasuga. Sellist tegu tuleb võrrelda lihtsa inimese petmise ja lollitamisega. Pakutakse sellist abi, millest pole mingit tolku. Kas meie valitsus ei peaks selles osas oma kodanikele appi tulema??? Keelustama sellise lollitamise ja petmise.

Selline nn sundüürnike tegemine on vist tänases maailmas ainukordne tegu. Nüüd tahaks ka veidi aru pärida meie juhtivatelt poliitikutelt. Kuidas sellist ülekohut püüaks õigeks rääkida Mart Laar, Andrus Ansip ja president Toomas Hendrik Ilves? Kas meie praegusel peaministril Taavi Rõivasel on mõttes mingi projekt, kuidas osaliseltki heastada oma eelkäijate eksimused???

Seepärast loodan, et eeltoodud isikud kindlasti loeks läbi selle raamatu ja annaks meie rahvale arusaadava seletuse. Tunnistaks ausalt oma tehtud vigu ja formaalseltki paluks andestust.

Ka kõik meie kutselised poliitikud peaks selle raamatu läbi lugema, sest siis saaks nad teada, millist kannatust võivad rahvale tuua nende ebapädevad teadmised tegelikust elust. Seepärast jään ootama väga seda aega, kui Riigikogu liikmed hakkavad käima maal külarahvaga kohtumas. Et nad kuulaks ära meie mured ja ettepanekud.

 

MANIVALD MÜÜRIPEAL, 83-aastane pensionär Varblast, Pärnumaa



Viimati muudetud: 19.08.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail