Eesti poisid jaanipäevaks Iraagist koju!

TOIVO TOOTSEN,      26. jaanuar 2005


Postimehes avaldati Vilja Savisaare arvamuslugu teemal Eesti poisid Iraagist koju! Nüüd ei saanud ka valitsus enam oma arvamust vaka all hoida ja teatas, et valitsus kavatseb juunis poole aasta võrra missiooni pikendada, meie mehed ära tuua alles aasta lõpus.
Pärast mitme meie poisi haavata saamist ja kahe mehe surma ei jäta meie sõjameeste Iraagis olemine enam kedagi ükskõikseks. Vaja oleks asja väga tõsiselt kaaluda. Üritan seda teha Eesti näite varal. Ehk mis oleks juhtunud, kui meid oleks samamoodi vabastatud?
Oletame, et paarkümmend aastat tagasi, kui NSV Liit kuulutati kurjuse impeeriumiks, tulnuks ameeriklastel õilis mõte eestlased vabastada julmast türannist ja okupandist ning tuua Eestisse demokraatia. Kui oleks pommitatud Tallinna, Tartut ja Pärnut, kus olid sõjalised objektid? Tegu oleks olnud täpsuspommitamisega, kus juhtub ju ka vigu, ja kogemata oleks pihta saanud paar kooli, haigla, mõned elumajad. Ja seejärel oleks kordaläinud dessandiga õnnestunud Eesti vallutada ja nõukad alistuma sundida.
Usun, et vaatamata purustustele oleks vabastajad Eestis rõõmuga vastu võetud – täpselt nagu esimestel päevadel Iraagiski!
Ja meie tänavatel oleksid päeval ja öösel liikunud ameeriklaste ja nende liitlaste patrullid, põhjenduseks, et muidu läheb lahti kodusõda eestlaste ja venelaste vahel? Ja kui oleks taga otsitud ja arreteeritud nõukogude võimu aegseid ametnikke? Kui oleks tehtud totaalseid läbiotsimisi, kui tulnuks totaalne puudus toidust, veest, bensiinist ja muust hädavajalikust? Ja kui Ameerikast oleks siia toodud emigrandid, kellest oleks tehtud okupatsioonivalitsus?
Kui kaua aega oleks läinud, et ka meil oleks käivitunud sissisõda – nagu omal ajal venelaste vastu? Kas me tõesti usume, et Eestis ei oleks leidunud mehi, kes taas oleksid metsavendadena asunud võitlema maa okupeerijate vastu? Kas me oleksime olnud vabastajate üle enam õnnelikud? Kas meiegi ei ütleks aasta-paar pärast okupatsiooni algust: „Aitäh vabastamise eest, aga nüüd me katsuksime ise omadega hakkama saada!"
Meil on oma kogemus okupatsioonist, meil on oma arvamus okupantidest. Ma arvan, eestlasel ei ole uhke ja hää olla okupant.
Kui Iraagis on valimised toimunud ja maal demokraatlikult valitud valitsus olemas, on aeg okupatsioon lõpetada. Eesti poisid peaksid vähemalt jaanipäevaks koju saama! Teisisõnu – nende Iraagis viibimise mandaati ei tuleks enam pikendada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)