Näeks oma silmas palki ka?! Näeks paremini!

Eesti aga ei jää sellistes asjades maha. 2011. aasta 10. jaanuari Tartu maakohtu otsusega tuvastati täies ulatuses ... 2005. aastal surnud Arvi Paala süü. Asja uuriti vaatamata sellele, et süüdistatav oli ammu surnud. Vastavasisuline järelepärimine Riigikohtu poole lõppes tulemusteta - kuna küsija polnud protsessi osaline, pole siin kõrvalistel ka midagi uurida.

Eeltoodut arvestades on aga oluline silmas pidada, et Euroopa Inimõiguste Kohus on 10.01.2012. a. teinud kohtulahendi Vulakh jt vs. Venemaa, milles EIK selgitab, et „...süütuse presumptsioon kaitseb isikut ka pärast tema surma ning sellekohase väite saavad esitada lähisugulased, kes on tema pärijad ja kellel on sellest tulenevalt varalised huvid, ning ka teised lähisugulased, kellel on põhjendatud huvi lähisugulase õiguste kaitsel. Seetõttu olid avaldajad konventsioonis tagatud põhiõiguste riive „ohvri" seisundis."

Lisaks siia veel tõiga: Kriminaalõiguse olemuslik joon on see, et isiku kriminaalõiguslikku süüd ei ole võimalik tuvastada pärast tema surma. EIK teeb viited kohtulahenditele.

Eriti küüniliseks muudab olukorra asjaolu, et see sama jupp Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest pärineb Riigi Teatajas avaldatud kokkuvõttest, ehk teisisõnu - see oli Eesti Vabariigile teada.

Suisa veider on kõnesoleva kohtuotsuse juures asjaolu, et 10. jaanuari 2011. aasta Tartu Maakohtu otsust on hinnanud nii Tartu Ringkonnakohus kui ka Riigikohtu kriminaalkolleegium, ning mitte ükski kohtuaste pole leidnud surnud isiku süüstamises midagi ebaseaduslikku ega isegi ebamoraalset.

Tartu Maakohtu 10.01.2011. a süüdimõistva otsuse sisu osas on märkimisväärne veel see, et Arvi Paalale, kes oli äriühingu TSC Terminal OÜ juhatuse liige, heidetakse ette seda, et ta küsis riigilt alusetult tagasi käibemaksu. Kuidas surnud mees seda tegi?

ANDRES RAID, teleajakirjanik

[illustratsiooni allkiri] SURNUD MEHE SÜÜ: Tartu Maakohtu 2011. aasta 10. jaanuari otsusega tuvastati täies ulatuses 2005. aastal surnud Arvi Paala süü.

Jaga |