Murelik valija nõuab ausaid valimisi

E-valimist kasutades rikutaks omavalitsuste volikogude valimisel põhiseaduse § 156 ja Riigikogu valimisel § 60, mille järgi on valimised üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased.

Ühetaolisus tähendaks valimistoimingute ühesugusust, nagu ukseluku puhul peavad kõigil sisenejail olema ühesugused võtmed. Seepärast ei tohi meil seni kasutatud valimissüsteemi kõrval olla teistsugust, s.t e-valimist, sest sellega rikutaks valimiste ühetaolisust, aga ühetaolisus, kriipsutab Ü. Ese alla, tähendab ainult ühe valimissüsteemi esinemist.

Ü. Ese selgitab: mõlema valimissüsteemi erinevus on väga suur, mistõttu neid ei saa üheseks pidada. Tema sõnul on nii: „Tavaline valimine toimub valimisjaoskonnas valimiskasti juures, mistõttu valijal on otsene kontakt valimiskastiga, kuhu ta paneb oma valiku. E-valimised toimuvad aga kauge maa tagant, kusjuures valijal puudub otsekontakt valimiskomisjoni arvutiga - ta ei näe „taolist omapärast e-valimiskasti" ega saa seda kombata. Ta ei taju oma valiku sisenemist „taolisesse omapärasesse elektroonilisse valimiskasti",.nagu toimub tavalisel valimisel. Sel puhul peab ta uskuma valitsuserakondade ja presidendi propagandat, et tema hääl läheb „taolisesse omapärasesse elektroonilisse valimiskasti"."

„Kokkuvõttes on tavaline valimissüsteem reaalne, aga e-valimissüsteem on utoopiline, kuskil õhus hõljuv valimissüsteem, mille funktsioone saab vaid ette kujutada - nad ei sobi kokku nagu lammas ja hunt," tõdeb Ü. Ese.

„E-valimistel rikutakse valimiste salajasust, sest valimine ei toimu valimiskabiinis, kus kandidaadi valik toimub salaja, vaid valimine toimub avalikult arvuti taga, teiste inimeste juuresolekul, ja e-valija ei saa isiklikult veenduda selles, et valimiskomisjoni arvuti ei reeda tema hääletuse salajasust; tavalisel valimisel ta näeb, et tema hääletuse salajasus on tagatud," leiab murelik valija, tõstes lausa punase kirjaga esile: e-valimised ei garanteeri Eesti Vabariigi põhiseaduses ette nähtud valimise salajasust.

Petmisvõimalusi vähemalt neli

1. võimalus: valimiskomisjoni arvuti petab aritmeetiliselt

Valimiskomisjoni arvutisse võidakse juba enne valimisi programmeerida mõne erakonna kandidaatidele antud häälte kokkuvõtmisel häältesaagi suurenemist teataval määral.

Eelmistel Riigikogu valimistel said seitse Reformierakonna kandidaati isikumandaadi (nende tulemus ületas valimiskvooti), samas aga Keskerakond, IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond said kokku seitse isikumandaati. Nende arvandmete alusel tekib kahtlus: kas isikumandaadi saajatele Reformierakonnast polnud mitte programmeeritud häälte kokkulugemises arvandmete juurdekirjutusi? Seejuures äratab kahtlust ka tõik, et pärast valimisi arvuti kõvakettad kiiresti hävitati, et mitte võimaldada häältelugemist kontrollida. Imelik on veel ka see, et valimiste keskkomisjoni esimeest pärast valimisi premeeriti valitsuse algatusel. Kas valimisteenete eest Reformierakonna heaks? Ehk see premeerimine tähendab hoopis altkäemaksu?

2. võimalus: isikuandmete ärakasutamine

Mõningatel panga-, politsei-, vangla- ja sotsiaaltöötajatel on võimalik koguda isikuandmeid ning neid hiljem e-valimistel hulgi ära kasutada.

3. võimalus: erapooletute perekonnaliikmete häälte kasutamine

Oletame näiteks, et noored perekonnaliikmed Reformierakonna propaganda mõjul hääletavad e-valimistel Reformierakonna poolt ja salaja võtavad oma vanavanemate isikutunnistused ning hääletavad nende alusel teistkordselt Reformierakonna poolt, kuigi vanavanemad olid otsustanud olla erapooletud.

4. võimalus: kahekordne hääletamine

Kahetaoline valimine võimaldab hääletada nii elektrooniliselt kui ka tavaliselt - seega võib üks isik anda kaks häält.

Oletagem, et on siiski rakendatud kord ja valimiste peakomisjoni arvuti aeg-ajalt teatab valimisjaoskondadesse e-valijad, kelle nimed siis tavalistest valijate nimekirjadest kustutatakse. Aga näiteks e-valija läheb pärast elektroonilist hääletamist valimisjaoskonda ka tavaliselt hääletama ja ilma igasuguse takistuseta hääletab veel teistki korda, sest alles pärast seda teatas peakomisjoni arvuti valimisjaoskonda, et too valija oli elektrooniliselt juba hääletanud. Siinjuures tema nime kustutamine jaoskonnas valijate nimekirjast ei korrigeeri enam topelthäält.

Kahekordse hääletamise võimalus tekitab kahe erineva valimissüsteemi kooseksisteerimisel suuri raskusi ega taga õiglasi hääletustulemusi.

Ka võimaldab topeltvalimist e-valimiste ja tavaliste valimiste viimine eri päevadele. Näiteks sel puhul, kui peakomisjoni arvuti jätab erakondade poolt valinute nimede valimisjaoskonnale teatamisel Reformierakonna e-valijad teatamata.

„E-valimised on mitteõiglased ja teenivad A. Ansipi diktatuuri huve," väidab Ü. Ese kokkuvõtteks. "Ansipi diktatuuri tõestab see tõik, et ta on juba kolm korda olnud peaminister ja loodab veel edaspidi võimul püsida. Et valitsuserakondade maine on tublisti langenud, loodab Reformierakond ka järgmistel Riigikogu valimistel e-valimiste abil edu saavutada - ega ta muidu küünte ja hammastega e-valimiste küljes kinni oleks. Ka president T. H. Ilves hoiab küünte ja hammastega kinni e-valimissüsteemist, sest talle on eluküsimus, et Reformierakond järgmistel Riigikogu valimistel jälle võimule tuleks ja teda presidendiaja täissaamisel upitaks mõnele ministrikohale."

Valijal on suur mure: „Ansip valitsusjuhina ei ole oma tööga hakkama saanud, mistõttu tema valitsemisajal on Eesti rahva elatustase tunduvalt langenud. Tema diktatuuri jätkumine toob eesti rahvale õnnetuse kaela."

Ülo Ese meelest peab Keskerakond taotlema, et Riigikogu tunnistaks e-valimised põhiseadusevastasteks. Kui Riigikogu rahva poolt referendumiga kehtestatud Eesti Vabariigi põhiseadust ei tunnista ja loeb valitsuse poolt kehtestatud e-valimised kehtivaks, tuleb Keskerakonnal inimõiguste kaitsmiseks pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.

Enda kohta annab Ülo Ese teada, et ta on 33 aastat olnud keskasutuste (ministeeriumid ja valitsused) revident.

[esiletõste]    ÜLO ESE: „E-valimistel rikutakse valimiste salajasust, sest valimine ei toimu valimiskabiinis, kus kandidaadi valik toimub salaja, vaid avalikult arvuti taga, teiste inimeste juuresolekul, ja e-valija ei saa isiklikult veenduda selles, et valimiskomisjoni arvuti ei reeda tema hääletuse salajasust."

Jaga |