Imekatastroofid Eesti Energias

Petetud tarbija,      07. detsember 2005


Eesti Vabariigis on pühasid ja puutumatuid, äravalituid, ainuõigeid asutusi, millest lihtsurelik pole võimeline aru saama, näiteks Eesti Pank, teised pangad, teraviljasalv, Muuga sadam, Werol ja veel rida teisi.
Kahtlematult on sellises seisuses Eesti Energia juhatus ja osalt ka nõukogu. Teadmata põhjustel jäi augustis uue juhatuse konkurss välja kuulutamata ja praegu on Toomas Lumani arvates juba päästmatult hilja, kuigi Eesti Energia majandusaasta kestab aprillist märtsikuuni. Meelis Atonen, Janno Reiljan, Tiit Tammsaar arvasid, et 12% kasvanud, kolme miljardine müügitulu, 200 miljonine puhaskasu ja vajadus emiteerida 388 miljoni väärtuses võlakirju tingiksid niikuinii kogu meeskonna allesjätu.
Humoorikas oli 2. novembri ETV saade "Foorum", kus tarbijatelt-vaatajatel küsiti, kas nad on nõus tasuma kõrgendatud hinda taastuvenergia eest, mitte aga Eesti Energia juhatuse ja nõukogu usaldusväärsuse kohta. Arutelu aga oli seetõttu, et osalejad polnud spetsialistid, pinnapealne udu.
Aga tarbijad? Neid pole aruteludesse kaasa tõmmatud ja tänaseni pole avaldatud avalikkusele andmeid, kui palju möödunud aastatel ja selle aasta kuue kuu jooksul müüdi einevatele tarbijatele elektrit ja missuguse hinnaga.
Mina ja paljud väiketarbijad kandsime kulusid 1200–3000 krooni, minnes kunagi üle pakett kahele, kWh hinnaga päeval 75 senti ja öösel ning puhkepäevadel 45 senti. Pidi olema kasulik mõlemale poolele. Oligi. Mis on hindadest praeguseks saanud, on kõigile teada.
Mina ei usalda Eesti Energia juhatust ja nõukogu, minu lähikonnas ka ei usaldata, mida arvavad teised tarbijad – ei tea. Minu arvamus on, et tarbija peaks selles küsimuses avalikult sõna saama.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)