Tervisekonverents: noored kaineks ja haigekassa rahad ravijärjekordi lühendama

Alustuseks pidas Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir ettekande tervihoiuteenuste direktiivi olukorrast Euroopa Liidus. Võib tõdeda, et Eesti on oma seisukohtades Euroopa Liiduga küllaltki ühtne. Eesti tervishoid on muude Ida-Euroopa riikidega võrreldes küllalt hästi arenenud ning meie raviasutused on valmis osutama teenuseid teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele. Muidugi juhul, kui selle järele peaks võimalus ja vajadus tekkima.

Seejärel rääkis Jaak Aab Riigikogu tööst viimase poole aasta jooksul ja olukorrast haigekassarahadega. Riigikogu tööd kommenteerides tõdes ta, et vaatamata koalitsiooni lubadustele arvestada opositsiooniga, on reaalsuseks Riigikogus see, et keskerakondlaste eelnõudest sõidab koalitsioon n.ö teerulliga lihtsalt üle. Samas tõdes ta, et koalitsioon pole suutnud välja tulla  ühegi sisuliselt uue ideega. On näha, et tervise ja tervishoiu valdkonnas elatakse n.ö vanast rasvast. Sellesarnane olukord on ka haigekassas. Kuna eelmise aasta rahade ülejääk oli haigekassas üle 3 miljardi krooni, siis tegeldakse ainult nende rahade jaotamisega, n.ö pika perspektiivi küsimuste vastu aga huvi  tunta. Isegi ravijärjekordade lühendamiseks ei ole suudetud midagi otsustavat ette võtta.

Seejärel pidasid ettekande Merike Martinson ja Anti Liiv. Ainevallaks oli alkoholism.

Merike Martinson rääkis, mida on Tallinn suutnud teha võitluses alkoholi liigtarbimisega. Siin on nii öise alkoholimüügi piirang ja järelevalve tõhustamine kui ka alkoholivaba kohviku avamine. Eriti oluline on töö noortega, sest kahjuks just nende seas kasvab sõltlaste arv kiiresti.

Anti Liiv tutvustas varasemate alkoholismivastaste aktsioonide  probleeme ja edusamme. Temagi ettekandest võis tõdeda, et kõige otstarbekam ja ka efektiivseim on just selgitustöö ning noorte suhtes kehtivad piirangud. Pikka aega praktiseerinud arstina kinnitas ta, et alkoholivastases võitluses on oluline kogu riigi pingutus; see ei saa olla ainult omavalitsuste prioriteet.

Agu Kivilo tegi kokkuvõtte Diagnostikakeskuse projektist – eriarstlik  otsus 48 tunniga. See on kasulik nii patsiendile, kes saab kiiremini abi, kui ka tervishoiusüsteemile, sest väheneb pika ooteaja tõttu tüsistunud haigusjuhtude arv. Samas peab tõdema, et see kõik maksab. Kuid selge on, et kvaliteetne teenus ei saagi odav olla.

Peeter Laasik rääkis noorarstide probleemidest. Noorarstide  lahkumine on Eestile tõsine probleem, millel kahjuks on kasvutendents, kuid noored arstid ise on ka välja pakkunud toimivaid lahendusi.

Uno Kiplok andis ülevaate töötervishoiust ja võimalustest rakendada taastusravi võimalikult varakult ning sihipäraselt. Taastusravi on seni olnud Eestis vaeslapse osas. Riigikontroll on tõdenud, et ainult 19% taastusravi vajadustest on kaetud. Samas teame, et varasem ravi ja õigeaegne taastusravi ning ülekoormussündroomide profülaktika on alati  tõhusam, kui kaugelearenenud haiguste ravimine. Siin peaksid riik ja tööandjad koostööd tegema.

Tervisekonverentsi kokkuvõttesõnumiks said kaks tõdemust. Esiteks, noorte alkoholismiga tuleb KÕIGIL võidelda ja selleks peab kasutama KÕIKI võimalusi. Ainult riigi ja KOV-de kiire ja koordineeritud tegevus tagab tulemuslikkuse noorte hulgas leviva viinakatku vastu võitlemisel.

Teiseks tõdemuseks oli see, et inimesed ei ole rahul pikkade ravijärjekordadega. Kuigi haigekassal on raha olemas, väidetakse, et reservid on täis. Lisaks on haigekassal veel ülejääk ligi 3 miljardit krooni, mis hetkel on hoiul Saksa Pangas naeruväärse intressi peal. Seega – haigekassa peab  andma haiglatele raha arstivastuvõttudeks ja päevaraviks. Seni, kuni on veel arste ja haiglaid, kes suudavad või tahavad seda tööd teha. Sellisel juhul läheks maksumaksjate raha selleks, milleks ta on ette nähtud, – patsientide ravimiseks.

PEETER LAASIK, arst

Jaga |