Kersti Sarapuu: Rohkem tammsaarelikku vaimsust ja tööarmastust!

Kui mööda uuendatud Tallinna--Tartu maanteed Paide lähistele jõuda, hakkavad paistma n-ö suurlinnatuled. Millele mõtleb seda infrastruktuurset vaatepilti  vaadates omavalitsusjuht?

Küsime siin, kuhu üldse Paide linn peaks edasi liikuma. Praegu on meil olukord, kus vaba maad enam sisuliselt polegi. Paide peakski edasi arenema Mäo suunas -- sinna on tehtud väga mahukad planeeringud, kus arvestati nii tööstuspiirkondadega kui ka elamupiirkondadega. Samuti kujuneb Mäos välja kutsehariduskeskus.

Kiirteed kutsutakse aga „möödasõiduks". Selline käsitus on ühekülgne, sest paikkonna arengu vaatevinklist oleks kiirtee ülesanne hõlbustada ka Paidesse jõudmist. Kui inimesed mööda magistraali sõidavad ja kahele poole välja vaatavad, siis peaks neil tekkima imetlus: kus siin on alles võimas keskus! Siis soovitakse seda vaatama tulla. Ning miks mitte ka huvituda siia elama asumisest, kui tingimused sobivad? Tuleviku seisukohast soodustab kiirtee usutavasti ka sellise suurema haldusüksuse moodustumist, kus Mäo ristmik on tõesti kesksel kohal.

Juttudel haldusreformist hakkab juba habe kasvama. Pidevalt räägitakse reformist, kuid midagi toimunud justkui pole. Siiski on Eestis liitumiste tulemusena tekkinud üsnagi edukalt toimivaid suuremaid omavalitsusi, näiteks Suure-Jaani vald. Kuivõrd pooldate haldusreformi läbiviimist ja milliste meetoditega tuleks seda teha?

Hetkel, kus linnadele-valdadele on väga vähe raha eraldatud, tekib kindlasti kiusatus moodustada ühe maakonna baasil üks omavalitsus. Minu meelest peaks aga tagama hoopis selle, et iga omavalitsus saaks ise vabalt otsustada, kellega liituda. Samas võiks toimuda kõikide omavalitsuste vahel pidev ja tõhus koostöö. Ennekõike võiks ühiselt elanikele pakkuda korralikke teenuseid.

Paides oleme viie-kuue aasta vältel sisuliselt läinud seda teed, et oleks baas, mis võimaldaks siinsete teenuste ülemaakonnalist kasutamist. Sihtasutus Paide Haldus tegeleb kõikvõimalike majandusküsimustega, muu hulgas ka riigihangete korraldamisega. Sellise süsteemi kasutamine kogu maakonnas võimaldab majandusteenuste hinda saada optimaalsemaks, odavamaks ja kulutusi kokku hoida. Igati on ennast õigustanud ka sihtasutuse Paide Spordi- ja Tervisekeskus ning Paide Kultuurikeskuse ühiselt kasutamine. Kogu Järvamaa jaoks on tähtis ka Paide Sotsiaaltöökeskus, kus töötavad logopeedid, psühholoogid jt professionaalsed asjatundjad. Samas kontekstis võib rääkida ka huvikoolidest.

Kas kaugemalt maakonnakeskusesse sõitmine ei põhjusta inimestele liigsuurt aja- ja rahakulu ning muidki ebamugavusi?

Järvamaal tegutseb Paide Ühistranspordikeskus, mis kindlustab selle, et igast nurgast võib sõita maakonnakeskusesse ja siit tagasi saada. Ühtlasi saavad erinevate valdkondade spetsialistid ühistranspordikeskuse abil paremini jõuda erinevatesse paikadesse.

Missuguseid kohustusi peaks riik, omavalitsuste poolt vaadatuna, paremini täitma?

Esmalt tuleks taastada üksikisiku tulumaksu laekumine sellises kärpe-eelses ulatuses, mille omavalitsused pikka aega kestnud tööga välja võitlesid ja mis ka vastas kohalike omavalitsuste ootustele. Riik peab vaatama, kuidas tagada regionaalne toimimine kogu Eesti ulatuses. Tänastes oludes on maapiirkonnad unarusse jäänud. Paljud inimesed kolivad valdadest maakonnakeskustesse, maakonnakeskustest aga suurematesse linnadesse või neid ümbritsevatesse omavalitsustesse, milles elamistingimused märksa atraktiivsemad.

Seda kõike arvestades peaks riik, täpsemini -- Vabariigi Valitsus, mõtlema, kuidas tagada elamisväärset elu kogu Eestimaal ja vältida olukorda, et meil on nii ääremaad kui ka süda-alad, kus tegelikult elu käib.

Eeskuju võiks võtta näiteks Rootsist, kus väiksemates kohtades on postkontorid ja muudki asutused uuesti avatud. Meil oleks vaja samuti nii mõelda ja selles suunas tegutseda juba täna, mitte kusagil kümne või viieteistkümne aasta pärast. Muidu juhtubki, et inimesed elavadki ennekõike Tallinna ja Tartu kõrghoonetes, kuid ülejäänud maa on suuresti tühi.

Järvamaalt pärit eriti tuntud suurmeheks võib pidada A. H. Tammsaaret. Kuidas on tänases Eestis lood tõe ja õigusega?

Tammsaare armastas oma maad, teadis, et maad tuleb harida ja selle heaks tööd teha. Mulle tundub, et tänasest elust on motiiv „töö, töö ja veelkord töö" ära kadunud, samuti on armastust töö vastu vähemaks jäänud. Kes tahab, see märkab, et tänases Eestis jääb vajaka tammsaarelikust vaimust oma tööd järjekindlalt teha ja oma kodupaiga eest seista.

Kas praeguses poliitikas on vaja pigem Andreseid või Pearusid, Krõõtasid või Marisid?

Poliitikasse on kindlasti vaja mitut tüüpi inimesi, sest just nemad meie elu rikastavadki, soodustades ühtlasi uute ideede teket ja teostamist. Uued inimesed, kes poliitikasse tulevad, panevad aluse arengule. Kui poleks erinevaid inimesi, vastasseise ja ka andreslik-pearulikku kemplemist, siis meie riigis ei tekikski suuri arenguid.

Tundub aga,  et tänases Eestis kipub vaid üks erakond kõike dikteerima ja tema koostööpartner kõike heaks kiitma. Ühtlasi kujuneb meie väikeses ühiskonnas välja soov samastuda selle ühe erakonnaga. Minu meelest on see aga väga vale. Ei saa leppida suhtumisega, et ühed on valged ja teised mustad jõud. Vaja oleks sisulisi vaidlusi ja lahenduste otsimist, et areneks niisugune Eesti riik, kus arvestataks kõikidega, mitte ainult ühele kildkonnale sobivate inimestega.

Te kandideerite Riigikogusse kolmandat korda. Mille poolest seekordne valimiskampaania erineb varasematest?

Tavaliselt tulevad üllatused vahetult enne valimisi, kui hakatakse kasutama kõige alatumaid võtteid, mida näeme praegu näiteks Postimehe koostatud kallutatud valimisennustustes, mis mõjutavad valijate mõtlemist. Mind üldse hämmastab, et inimesed ei jää iseendiks -- nad ei tunneta oma reaalset olukorda. Saan aru, et inimesel ongi vaja sisemiselt olla vapper, ilus ja jõukas. Igal asjal on aga mitu tahku. Näeme, kuidas noored tahavad õppida mänedžerideks,  tahavad olla juhid, mitte aga spetsiifilisema töö tegijad. Vaja on aga ka neid, kes teevad ära tavalisema töö ja selle eest väärilist tasu saavad.

Mõelda tuleks ettepoole. Mis saab, kui tugev parempoolsus kestab Eestis veel neli aastat? Igatahes mina prognoosin, et rikkamad siis rikastuvad ja vaesemad jäävad veelgi vaesemaks.

Oletagem, et teid valitakse Riigikogusse. Missuguse seaduse eelnõu seal kõigepealt algataksite?

Alati ei saa öelda: ma lähen ja teen selle ära. Paljugi sõltub asjaolust, kes moodustavad valitsuskoalitsiooni. Või kui tuleb töötada opositsioonis. On hea, kui koalitsioonis oleks üks vasak- ja teine parempoolsem erakond, kes teineteist  tasakaalustavad.

Kui rääkida konkreetsemalt, siis, kohalike omavalitsuste olusid tundes, olen märganud, millised takistused kaasnevad praeguse riigihangete seadusega. Nii pole võimalik eelistada kohalikke ettevõtjaid. Kõige odavamad pakkujad, kes teevad sageli alapakkumisi, tulevad enamasti teistest piirkondadest. Paikkonna omad ettevõtted jäävad seega konkurentsis tahaplaanile, sest nemad püüavad õiglasemat hinda pakkuda.

Võidakse ju öelda: te võite pakkumisest loobuda ja tuua välja ka põhjendused. Sellele järgneb paraku sageli pikk ja keeruline kohtutee.

Analüüsi ja muutumist  vajab ka valimisseadus.  Üksikkandidaadid kandideerivad praegu suuresti protestiks võimuerakondade vastu. Kui nad aga ei suuda Riigikogusse pääsemiseks vajalikku arvu hääli koguda, lähevad nende hääled ikkagi sellele erakonnale, kes valimised on võitnud. Sama lugu on häältega, mis saavad antud erakondadele, kes valimiskünnist ei  ületa. Olen kohtumistel inimestega kuulnud ka nurisemist, et kui valija pooldab üht kandidaati, võib Riigikogusse kergesti pääseda samast valimisnimekirjast hoopis teine või ehk isegi vastaspartei esindaja.

Küsinud ja üles kirjutanud JAAN LUKAS

[fotoallkiri]   KROONITUD KUNINGANNA: Paide linnapea Kersti Sarapuu kannab krooni linna traditsioonilistel jüripäevapidustustel, kus meenutatakse nelja kuninga kurva lõpuga lugu Jüriöö ülestõusu ajast. Loodetavasti Kerstiga nii halvasti ei lähe ning ta pääseb Järva- ja Viljandimaa valijate toel Riigikogusse - tema nr on 674.

Jaga |