Inimõiguste kohtuniku ebakorrektne vihje

Toomas Alatalu,      20. september 2006


Läinud reedel sain üksteise järel telefonikõne kolmelt telekanalilt ja nõustusin kommenteerima samal päeval Postimehes ilmunud Rait Maruste artiklit, mille kaalukust rõhutas tema ametikoha – Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik – mainimine. Õhtul selgus, et tegu oli raisatud ajaga (sinna kuulus ka koopia tegemine Brockhausi entsüklopeediast, mille TV3 kaamera koguni suurelt üles võttis), sest minu vastuseid ei edastanud ükski telekanal, kõlada lasti vaid keskmistel lausetel minu kommentaaridest kõrvalteemadel.
Olgu siinkohal selgitatud vaid hinnang („ebasoliidne võte inimõiguste kohtunikult"), mille andsin seoses artiklis tehtud Arnold Rüütli süümevande kahtluse alla paneku osava viitega Saksa DV tippjuhile Egon Krenzile. Too mees sai tõesti 6,5-aastase vanglakaristuse, sest kohus leidis, et ta „vastutas kaudselt" Berliini müüri ületada püüdnute tapmise eest. Ainult et tegevuse eest ametis, mida Maruste loetelus millegipärast pole, ent mille mainimine annab asjast kohe teise pildi. Nimelt oli Krenzi töövaldkonnaks Poliitbüroo liikmena 1983–1989 julgeoleku- ja kaadriküsimused (zuständig für Sicherheits- und Kaderfragen), ning seetõttu oli tema vastutuselevõtt koos teiste julgeolekuorganite ja jõustruktuuride juhtidega seaduspärane. Eesti NSV-sse ülekantult võiks öelda, et Krenz olnuks siin G. Aljoshin või K. Kortelainen (kui kellelegi need nimed veel midagi ütlevad). Samas ei esitatud Saksamaa kohtuvõimud mingeid konkreetseid süüdistusi enamikule SSÜP poliitbüroo liikmetest, kellest igaüks tegeles mingi konkreetse valdkonnaga.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)