Nädala juubilar BORISS JELTSIN 75

Enn Eesmaa,      01. veebruar 2006


Jeltsin oli kahtlusteta möödunud sajandi värvikamaid suurkujusid Venemaal. Ta suutis kehastada nii Nõukogude Liidu kui demokraatia poole püüdleva Venemaa põhiväärtusi, olla nii negatiivsete kui lootusi andvate arengute mõõtkujuks.
Boriss Jeltsin sündis 1. veebruaril 1931. aastal Sverdlovski oblastis Butka külas. Teisisõnu sisuliselt eikusagil, sügavas provintsis, keskustest lootusetult kaugel. Kuid kunagise ülimenuka laulu sõnade kohaselt tegi nõukogude võim just märkamatust eikellestki tihtipeale lausa reeglina tähtsaid tegelasi.
Nii algas ka Boriss Jeltsini tõus võimu ja otsustusvoli poole. See tee oli okkaline ja käänuline. Jeltsini vanaisa kuulutati kulakuks, isa istus riigivastase tegevuse süüdistusel koguni trellide taga. Ehitusinseneri diplomi õppis Boriss Jeltsin välja Sverdlovski Uurali Polütehnilises Instituudis. Mõne aasta pärast oli ta juba elamuehituskombinaadi direktor.
Aastast 1969 algas Jeltsini kiire parteikarjäär. Esialgu oli ta NLKP Sverdlovski oblastikomitee tööstussekretär, pärast täiendkoolitust Moskvas edutati Boriss Jeltsin partei Sverdlovski oblastikomitee esimeseks sekretäriks. See oli aastal 1976.
Üheksa aastat hiljem kutsus võimule tõusnud Mihhail Gorbatshov Jeltsini NLKP Keskkomitee ehitusosakonda juhtima. Samal, 1985. aastal sai Boriss Jeltsinist NLKP Keskkomitee ehitussekretär. Kuid aasta polnud veel lõppenud. Detsembri lõpus suunati uus parteistaar Moskva linnakomiteed juhtima.
Pinged Gorbatshovi ja Jeltsini vahel lahvatasid NLKP Keskkomitee 1987. aasta oktoobripleenumil, mil Moskva läbematu ja üha suuremat mõjujõudu saavutav parteiboss tollal ikka veel menukat riigijuhti üsna krõbedalt reformide läbiviimise venimise pärast kritiseeris.
Juba järgmisel kuul võeti puruhaigena haiglast pleenumile tapiga toodud Boriss Jeltsin Moskva parteijuhi kohalt maha. Pärast keerulisi operatsioone õnnestus Jeltsinil saada Nõukogude Liidu rahvasaadikuks, kes soovis anda liiduvabariikidele senisest rohkem otsustusvõimu. Ta kuulus saadikurühma, kes seisis inimõiguste ja demokraatlike reformide eest. Jeltsinist oli saanud Gorbatshovi pidev kritiseerija.
1990. aasta mais püüdis Nõukogude Liidu esimene ja viimane president igati takistada Jeltsini valimist Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. Sama aasta 12. juunil kuulutati Jeltsini toetusel välja Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon. Peagi järgnesid Jeltsini juhitud konstitutsioonikomisjon ja tema algatatud, niinimetatud 500 päeva majandusprogramm.
Üleilmseks sensatsiooniks sai Jeltsini väljaastumine kommunistlikust parteist.
Pärast veriseid sündmusi Vilniuse teletorni juures 1991. aasta jaanuaris kirjutas Jeltsin Tallinnas alla mitmele olulisele dokumendile. See julge samm takistas Gorbatshovil kukutada Balti riikide valitsusi.
1991. aasta juunis valiti Boriss Jeltsin Vene NFSV presidendiks. Jeltsini tähetund saabus kurbnaljaka augustiputshi päevadel, mil ta käitus mehiselt ja otsustavalt. Vahest koguni tankil seistes.
Detsembris aastal 1991 moodustati Sõltumatute Riikide Ühendus, Venemaa võttis ÜROs üle Nõukogude Liidu koha, president Mihhail Gorbatshov astus tagasi ning juhtus midagi täiesti erakordset ning miljarditele inimestele etteennustamatut. Nõukogude Liit lakkas eksisteerimast!
Boriss Jeltsini elule ja tegevusele hinnangu andmisel meenutatakse ka sajandite pärast just seda peamisena. Kaks tormilist ametiaega Venemaa presidendiks olnud Boriss Jeltsini järglaseks riigipeana sai tollal üsna tundmatu Vladimir Putin, kes astus ametisse 1. jaanuaril 2000. aastal.
Praegu peab Boriss Jeltsin pensionipõlve, mida tumestab ta nigel tervis. Ainuüksi presidendiks olemise aastail viibis Jeltsin haiglas 16 korda. Rõõmu tunneb ta kindlasti oma lastest ja lastelastest, kellest ühe nimi on Boriss Jeltsin. Pole täpselt teada, mida ekspresident Jeltsin arvab tänasest Venemaast.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)