Nädala juubilar BILL CLINTON 70

Ema jättis õige varakult poja vanavanemate hoolde ning sõitis New Orleans’i, et õeks õppida ja seeläbi perele sissetulek kindlustada. Clintoni vanavanemad pidasid toidupoodi, ning hiljem on Clinton uhkusega meenutanud, et ajal, mil USA lõunaosariigid olid rassi alusel äärmiselt segregeeritud, müüsid tema vanavanemad oma poes vajalikku kaupa kõikidele inimestele rassivahet tegemata.

Kui Clintoni ema kooli lõpetas, abiellus ta uuesti. Pere kolis Hot Springs’i, kus möödusid Billi kooliaastad – algselt katoliiklikus algkoolis ning edasi juba kohalikus keskkoolis. Koolis oli Clinton aktiivne õpilane, innukas lugeja ja muusik. Tema armastus muusika vastu oli vägagi sügav – laulis kooris ja mängis saksofoni. Mõnda aega kaalus ta isegi oma elu pühendamist muusikale, kuid nagu ta hiljem autobiograafias kirjutas, siis umbes kuueteistkümnendaks eluaastaks oli ta jõudnud otsusele, et tahab saada riigiametnikuks. Ning ehkki ta väga armastas muusikat ning oli selles ka andekas, poleks temast saanud järgmist John Coltrane’i või Stan Getz’i.

Muusika kõrval pakkus Clintonile huvi ka arstiteadus, kuid ta mõistis, et temast ei saaks järgmist Michael DeBakey’it (kuulus USA südamekirurg ja arstiteadlane). Aga väga kindlalt tundis Clinton sisimas, et temast võib saada võimekas riigiametnik – sellega oli otsus tulevase karjääri jaoks langetatud.

Ja see sisetunne oli õige – hiljem presidendiametist lahkudes oli ta II maailmasõja järel kõige kõrgema reitinguga USA president. Clinton oli ka esimene demokraadist president, kes ametisse tagasi valiti (1996) pärast Franklin Delano Roosevelt’i 1936. aastal (tänaseks on seda saavutust korranud Barack Obama).

Clinton on välja toonud kaks väga konkreetset 1963. aastal toimunud sündmust, mis teda tõukasid avalikku teenistusse astuma. Esimene oli noorteorganisatsiooni esindajana külaskäik Valgesse Majja, kus ta kohtus president John F. Kennedy’ga. Clinton oli kõigest 16-aastane, kui ta presidendil kätt surus, ja seda kõigest neli kuud enne Kennedy surma.

Teine sündmus oli telerist Martin Luther King Jr. kuulsa „I have a dream“-kõne jälgimine, mis läks talle niivõrd südamesse, et ta selle hiljem sõna-sõnalt pähe õppis.

Huvi õigusteaduse vastu juurdus noormehes samuti keskkoolis, kui ladina keele tunnis oli tal näidiskohtuprotsessi läbimängudes vaja asuda kaitsma Antiik-Rooma senaatorit Catilinat. Pärast kõnede ja poliitiliste seisukohtade kujunemise pikka ja vaevarikast õppeprotsessi tunnistas ta oma ladina keele õpetajale, et tahab tulevikus õppida just juurat.

Stipendiumide toel õppis Clinton Georgetown’i ülikoolis ning sai 1968. aastal bakalaureusekraadi välisteenistuse alal. Edasine haridustee tõi ta Euroopasse, Rhodes’i stipendiaadina asus ta õppima filosoofiat, poliitikat ja majandust Oxfordi ülikoolis, kuid ta läks aasta enne õpingute lõppu Ühendriikidesse tagasi, et asuda läbima doktoriõpinguid Yale’i ülikoolis.

Lisaks hinnatud doktorikraadile muutis Yale ka tema isiklikku elu, kui ta 1971. aastal kohtas ülikooli raamatukogus Hillary Rodhami. Peatselt olid noored lahutamatud. Hillary ja Bill abiellusid pärast õpinguid 1975. aastal ning nende tütar Chelsea sündis 27. veebruaril 1980.

Clintoni poliitiline karjäär liikus ülesmäge peadpööritava kiirusega. Ta oli kõigest 32-aastane, kui valiti Arkansase kuberneriks (sel hetkel oli kõige noorem kuberner USA-s). Presidendiks saades oli Clinton vaid 46-aastane, mis teeb temast nooruselt kolmanda presidendi ajaloos. Noorus ja teotahtelisus olid kindlasti tema trumbid, kuid kõrget avalikku soosingut toetasid ka konkreetsed saavutused presidendina, eriti majanduse valdkonnas.

Clintoni presidentuuri kirjeldatakse tänini kui suurimat majanduskasvu ja -õitsengu aega pärast Teist Maailmasõda. Ka iseloomustavad tema ametiaega suurim arv koduomanikke, mitmekümne aasta madalaim töötusemäär, madalaim kuritegevuse tase, miljonid uued töökohad ning interneti ja haridustehnoloogia juurutamine koolides üle riigi.

Pärast presidendiametist lahkumist 2000. aastal on Clinton pühendunud avalikele esinemistele ja heategevustööle. William J. Clinton Foundation tegeleb rahvusvahelistele valukohtadele tähelepanu juhtimisega ning lahenduste otsimisega sellistele teravatele teemadele nagu AIDS-i ennetamine ja kliima globaalne soojenemine.

Clinton on jätkuvalt aktiivne ka poliitikas ning toetab demokraatide kandidaate. Ta osales Barack Obama mõlemas kampaanias ning toetab praegu ka oma naise presidendikampaaniat. Seejuures on Clintonile kui äärmiselt populaarsele kõnelejale reserveeritud alati parimad ajad demokraatide kongressidel (kus ta on järjest esinenud alates 1988. aastast) jm partei kampaaniaüritustel.

Hetkel seisavad Hillary ja Bill keset äärmiselt julma ja ekstreemset kolme kuu pikkust kampaaniat Donald Trumpi vastu. Siiski osalevad nad võitluses USA presidenditooli pärast kõrgete lootustega tagasi kolida aadressil: 1600 Pennsylvania Avenue, Washington DC.

Tähistades oma naise nominatsiooni demokraatide partei presidendikandidaadina, märkis Bill, et Hillary on suurepärane juht, hea organisaator ja parim muutuste läbisuruja, keda ta oma elus on kohanud. Kuidas see kõrgete panustega aktsioon lõpeb, saab selgeks 8. novembril. Hetkel ei taha kaks kolmandikku ameeriklastest presidendina näha kummagi partei kandidaati. Valik tuleb aga ometigi teha.

ULRIKA KARU, USA

Jaga |