Miks läks nii nagu läks?

Paremerakondade eelis oli parem klapp üleriigilise erameediaga ja mõju riigimeediale.

Samas oli Keskerakonnal see eelis, et parempoolsete valitsuse ajal oli ränk majanduskriis, üle 10% elanikkonnast kaotas töö, inimeste sissetulekud vähenesid järsult. Valitsus on kärpinud kõikvõimalikke toetusi, tõstnud makse ja aktsiise ning koguni kehtestanud uusi. Paremerakonnad pidid loobuma ka mõne oma suuremagi valimislubaduse täitmisest.

Osa valijatest olid rahulolematud riigis valitseva olukorra ja valitsuspoliitikutega, eriti reformierakondlastega. Enamik neil valimistel antud hääli olid just protestihääled Ansipi ja Reformierakonna vastu. Muide, ka arvestatav osa IRL-ile antud häältest on tegelikult hääled Reformierakonna ja Ansipi vastu (IRL kui Reformierakonna alternatiiv paremtiival), SDE ja KE valimistulemusest rääkimata.

Keskil puudub teda toetav üleriigiline meedia

Sellel, miks need valimised ei kujunenud Keskerakonnale nii edukaks, kui olid kohalikud või Europarlamendi valimised 2009. aastal, pole ühte suurt põhjust. Tuleb vaadata, kus läks hästi ja kus mitte.  Kesk võitis Tallinnas ja Ida-Virumaal.

Mis on neis piirkondades erilist? Peale selle, et mõlemas piirkonnas on palju vene rahvusest kodanikke, on suurim erinevus see, et Tallinnas ja Ida-Virumaal on Keskerakonnal võimalik oma sõnum inimesteni viia, kasutades munitsipaal- või kohalikku meediat (Tallinna linnalehtedest ja televisioonist räägitakse palju, aga tegelikult on ju ka Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel oma meedia - ajalehed, raadio, televisioon).

Üle riigi Keskerakonnal võimalust oma sõnumit selgitada ei ole.

Varasematel valimistel on seda kompenseeritud massiivse makstud reklaamiga üleriigilistes meediakanalites. Oleme kampaaniakuludelt olnud selgelt esimese kahe seas. Seekord olid kampaaniakulud märkimisväärselt madalad. Ja tulemus on käegakatsutav.

Oma valijad

Turundusest on teada tõde, et kaupade elutsükli lõpus müüvad nad veel mõnda aega,  ilma et reklaami ja pakendisse täiendavaid vahendeid pannakse - vilja kannavad varasemate perioodide investeeringud ja tarbijate lojaalsus. Ajapikku nn vana rasva mõju siiski kaob. Paljude valijate jaoks on Keskerakond endiselt esimene eelistus ja nad ei tule veel selle peale, et hääletada kellegi teise poolt.

Osa valijaid aga juba muutis meelt (Keskerakond kaotas kohti) ning uusi hääli püüda ei õnnestunud, sest inimesed eelistasid sotsiaaldemokraate. Kusjuures põhjus oli just ärajäänud reklaamikampaanias. Sellele viitab ka see, MILLAL valijate eelistused muutusid - tuginedes avalikele uuringutele, siis sotside toetusele ei mõjunud dramaatiliselt Jüri Pihli vahetamine Sven Mikseri vastu ega kasvanud sotside toetus ka kirikuskandaali järel. Nad tõusid kiirelt viimastel nädalatel, kõige intensiivsema kampaania ajal, kui algas n-ö lausreklaam ning inimestele teadvustus, et nüüd on aeg teha oma otsus. Siis hakkasid seni eelistuseta inimesed mõtlema ja otsustasid toetada teisi peale Keskerakonna.

Viimane õhtu teles päästis kurvemast

Ütleksin veel, et Keskerakonna nõrgema tulemuse põhiliseks põhjuseks oli siiski peaaegu ära jäänud kampaania. Raha oli lihtsalt vähem. Kõik muu, näiteks poliitilised põhjused, pole minu meelest nii olulised. Sest nendes piirkondades, kus Keskerakond sai oma sõnumi inimesteni viia (Tallinnas ja Ida-Virumaal), ta ka võitis. Kõikjal mujal aga, kus domineeris teise poole kampaania, läks Keskerakonnal märkimisväärselt kehvemini.

Olen muide ka veendunud, et viimase õhtu teledebatt mõjutas seisu märkimisväärselt. Selle saatega, kus inimesed nägid ja kuulsid, mida Keskerakond esindab, võitsime kindlasti juurde mõne mandaadi. Oleks see saade meie jaoks mingil põhjusel ebaõnnestunud, oleks seis olnud märksa kurvem.

LAURI LAASI, Keskerakonna Kristiine piirkonna esimees

Jaga |