Ehitagem homset, mitte eilset

VALTER TOOTS,      16. mai 2007


Tänavuse aprilli lõpupäevad püstitasid uue verstaposti meie rahva vaevarikkal arenguteel. Arvatavasti nõnda talletavad meie praegusi tegemisi oma kroonikatesse tulevased Läti Hendrikud.

Mis hädaasi sundis kaua kavatsetud Tõnismäe monumendi mahavõtmist nii robustselt sooritama? Ja kas seda siiski oligi tarvis ette võtta?

Võib-olla on paljudele eestlastele kõik sihid selged silmade ees? Tänased teod ja teotsemised siis muidugi ka. Aga kahjuks on piisavalt palju neidki, kellele praegused tegutsemised – ja mitte erakondlikul, vaid riiklikul tasandil – on arusaamatud.

Oleme Ühinenud Rahvaste liikmesmaa

Tähendab, me toetame selle kui oma planeedi kõige auväärsema ja esinduslikuma organisatsiooni tegevust ja pingsa tööga sündinud otsuseid. Oleme üsna noor ÜRO liige. Enne meie liitumist on riikideliidu poolt tehtud palju mitmesuguseid tähtsaid otsuseid. Meie, liitudes riikide ülemaailmse parlamendiga, võtsime endale kohustuse tunnistada ka varem vastu võetud rahvusvahelise õiguse dokumentides sisalduvat. Ühte neist otsustest tuleks meenutada seoses meie aprillisündmustega.

ÜRO kõrgeim organ Peaassamblee võttis 15. detsembril 1984 vastu otsuse Teises maailmasõjas saavutatud võidu tähistamisest. See dokument kinnistas hitlerliku Saksamaa üle saavutatud võidu tähispäevadeks 8. ja 9. mai – vastavalt ajavöötme kalendriajale. Meil siis 9. mai ja meist läänepoolsemas ajavöötmes 8. mai, sest seal ei olnud uus päev sõjalõpulepingu allakirjutamise ajaks veel saabunud. Aga mitte kuupäevades pole küsimus.

ÜRO on Pronksmehe sugulane

Pronkssõdur kui monument on olnud nende päevade tähis, monumentaalkunsti vormis teostatud kujundlik väljendus. Sisult ja vormilt on ta olnud ühemõtteline, ning patu võtavad oma hingele need, kes seda kunstiteost veel teiste tähendustega "rikastavad". Monument on üheselt neile, kes seda rahupäeva lähendasid, sõjalõpualtarile oma elu tõid.

Ja täna, kui oleme ÜRO liikmesmaa, kui oleme liiduvabariik Euroopa Liidus, kus seda päeva tähistatakse pidulike jumalateenistuste ja kirikukellahelinaga, koristab meie riik oma pealinna keskelt, täpsemini, Tõnismäe skväärilt, rahvusvaheliselt austatava ja tähtsaks peetava Võidu, nüüd veel sügavamõttelisema nime saanud – Rahupäeva – tähise. Seepärast on meie valitsuse seda toimingut võimatu mõista neil, kes eurooplaste kombel asju näevad ja mõistavad. Kas otsuse vastuvõtjad seda ka teavad, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ise on sündinud Teises maailmasõjas võidelnud antifashistlikust koalitsioonist? Tema sünniajend on otsesuguluses meie Pronkssõduriga.

Okupante ülistav Russalka?

Külmajudinad tulevad peale, kui mõtled, et ühel kunagisel aprilli- või maihommikul ärgates võiksime teada saada põrutava uudise: tagantjärele kuulutatakse, et tiukrikukena teatud-tuntud Eesti Vabariik on maailmaorganisatsioonist välja astunud, kuna too on otsesuguluses Tõnismäe Pronkssõduriga…

Võib-olla oli natsismi ja fashismi võidukäiku tõkestanute monumendi teisaldamine ja selle staatuse muutmine vaid esimene samm? Sest kui elame demokraatlikus vabariigis, siis ka kõige algelisemad sotsiaalelunormid ei keela rahva- ega rahvusgruppidel, isegi üksikkodanikel ja muudel isikutel kalliks pidada omi rahvuslikke või siis maailmavaatelisi nägemusi ja seisukohti. Õitsemisõigus sellises riigis on iga värvi lilledel. Mitte ainult rukkilillesiniste kroonlehtedega õitsvatel, nagu seda tänased Laarid ja Madissonid oravate kaudu ellu viivad. Siit tuleneb ka küsimus: „Kas me ikka oleme demokraatlikke põhimõtteid ellu viiva riigi kodanikud või Laaride-Lukaste arusaamade realiseerijad?" Valitsuse aprillikuised kiirtoimingud räägivad kahjuks viimaste poolt.

Mis siiski lõpuks toimub? Võib-olla järgmisel aastal viime kuhugi, sobivamasse paika Amandus Adamsoni „Russalka"? See pärineb ju ka vene ikke ajast ning on tollaseid, tsaristlikke okupante ülistav? Võib-olla vajab kiiret nüüdisajastamist Peeter I valitsemisajal rajatud Kadrioru loss nagu seda nõudis sootuks uuemaajalisem Sakala konverentsikeskus?

Kas üldse enam antaksegi aru sellest, mis meil täna tehakse?


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)