Soome marssal Mannerheim

JAAN NIIN,      01. detsember 2004


Carl Gustaf Emil Mannerheim (4.06.1867–28.01.1951) oli Soome Vabariigi kuues president, teine riigihoidja, sõjaväe ainus marssal, kolme sõja aegne ülemjuhataja, Punase Risti esimees, maadeuurija, võttis osa Vene-Jaapani sõjast ja Esimeses maailmasõjas juhtis ta Vene 40-tuhandelist ratsaväelaste korpust. Ta oli oma aja haritumaid ja keeli oskavamaid mehi ning Aalto, Nurmi ja Sibeliuse kõrval tuntumaid soomlasi. Tal on suured teened selles, et kolmest Venemaaga peetud sõjast on Soome Vabariik iga kord vaba ja iseseisvana välja tulnud ning pärast iseseisvuse väljakuulutamist pole Soomet keegi okupeerinud.

Soome kuulutas 6. detsembril 1917. aastal välja iseseisva riigi, mida Venemaa tunnustas 31. detsembril 1917. aastal. Kuid juba 28. jaanuaril 1918. aastal haarasid bolševikud eesotsas Otto Wille Kuusineniga (4.10.1881–17.05.1964) võimu Lõuna-Soomes ja Helsingis. Senat põgenes Vaasasse, rajas Põhja- ja Kesk-Soomes valgete tugiala ning kutsus ülemjuhatajaks Mannerheimi. Abiks palutud Saksa vägede abil saadi kevadeks punasest katkust lahti.
1918. aasta lõpus valiti Mannerheim riigihoidjaks. Ta kinnitas 17. mail 1919. aastal põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks. Soome-Vene rahuleping sõlmiti Tartus 14. oktoobril 1920. aastal.
Aastail 1931–1939 juhtis Mannerheim kaitsenõukogu esimehena Mannerheimi liini (kindlustusvööndi) rajamist Karjala maakitsusel, Soome ja Vene endisel piiril. Liini pikkus oli 135 km ja laius 95 km, millest Punaarmeel tuli järgnenud sõdades läbi murda ränkade kaotuste hinnaga.

Punaarmeel jäi Helsingi vabastamata
Kui Venemaa ründas reeturlikult 30. novembril 1939. aastal Soomet, sai Mannerheimist sõjajõudude ülemjuhataja. Kui Venemaa „sõlmis" 2. detsembril 1939. aastal Terijokis Moskva-mehe Kuusineni „Soome demokraatliku valitsusega" nn lepingu, millega „loovutati" Venemaale kõik varem nõutud Soome alad, siis teatas Moskva raadio pärast „lepingu" ettelugemist, et see ratifitseeritakse lähemal ajal vabastatud Helsingis.
Kuid kolmekuulise karmi ja suhteliselt edutu sõja jooksul loobus Venemaa oma nukuvalitsusest ning tegi Moskvas 12. märtsil 1940. aastal relvarahu, mille tulemusena lõppes lahingutegevus 13. märtsil 1940. aastal. Kuigi Punaarmeel jäi Helsingi „vabastamata", pidi Soome loovutama 10 protsenti oma territooriumist ning vastu võtma vaenlase kätte läinud aladelt põgenenud ja kodud maha jätnud rohkem kui 423 tuhat karjalast ehk 11 protsenti rahvast.
Kuid Soomet meenutava maalapita Stalin end ei jätnud ja 31. märtsil 1940. aastal loodi eri aegadel vallutatud Soome ja Karjala aladele liiduvabariik Karjala-Soome NSV, mis likvideeriti alles 16. juulil 1956. aastal. Selle „presidendiks" oli kõik need 16 aastat Kuusinen. Küllap otsiti tollel perioodil Moskvas täie pingega juhust, et liita ka päris-Soome selle „suure juhi salarõõmu" külge.

Mannerheimi autoriteet oli otsutava tähtsusega
Kui Saksamaa 22. juunil 1941. aastal Venemaad ründas, jäi Soome erapooletuks. Kuna „Stalini pistrikud" (sokolõ) hakkasid Soomet pommitama, siis põhjustas see 25. juunil 1941. aastal parlamendi otsuse Vene vastu sõtta astuda. Ja kuigi Põhja-Soomes tegutses osa Norrat vallutamas käinud Saksa vägedest, lähtus Soome oma tegevuses enda riigi huvidest.
Nii vallutati osa Ida-Karjalast, mis oli algul mõttes liita Soomega, kuna seda oli taotletud juba aastail 1919–1920 ja Vene oli pakkunud vahetuseks ka 1939. aastal. Samal ajal ei võtnud Soome aktiivselt osa Leningradi blokaadist ja ei lõiganud ära selle linna ühendusteed Jäämerele.
Selle nn Jätkusõja vaherahuläbirääkimisi Venemaaga volitati pidama marssal Mannerheim, kes just seetõttu valiti ka presidendiks. Sõjalis-poliitiliste läbirääkimiste ja otsuste tegemisel oli oluline Mannerheimi autoriteet. Ta oli president aastail 1944–1946. See sõda lõpetati Soome-Vene vaherahuga 19. septembril 1944. aastal. Rahuleping sõlmiti 10. veebruaril 1947. aastal Pariisis ja Soome säilitas 1940. aasta piirid.
Soome on Mannerheimile pühendanud suurel hulgal postmarke, millest valikut näete lisatud piltidelt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)