Mõtteid maakonnalehtede arvamuskülgedelt

21. mai 2003


Juhtkiri: Senthaaval
Rotary klubi on Haapsalus üks väheseid, kes kogub heategevuseks raha piskuhaaval. Emadepäeva kontsert Haapsalu kuursaalis tõi klubile 10 000 krooni tulu, kuid nõudis omajagu vaeva. Kutsuda esinejad, leida oksjonil müüdavad esemed, otsida kallile piletile ostjad. Vajamineva 300 000 krooni kõrval on tulu ju väike. Kas tasub vaeva, võib mõnigi küsida ning suunduda firmade ja omavalitsuste uksi kulutama.
Heategevusoksjon Haapsalu kuursaalis näitas, et ega kohalikud prominendidki ole kuigi altid raha välja andma. Pigem kardetakse naerualuseks sattuda ja vaadatakse oksjonil pakkujaid heatahtliku muigega kõrvalt.
Just sel kombel aga koguvad ka rikkamate riikide heategevusorganisatsioonid raha, et Eesti-suguseid maid aidata. Tuluõhtul koduseid küpsetisi, laste joonistusi või postkaarte jms oksjonil müües koguneb aja jooksul märkimisväärne summa. Nii näiteks sai Haapsalu väikelastekodu rootslaste abiga endale uue maja. Loodetavasti saab Eestiski ümber hoiak, et tuluõhtuid korraldada ja heategevusoksjonil mõttetuna näivaid summasid maksta pole naeruväärne ega häbiasi.

Lääne Elu, 15. mail 2003

Juhtkiri: Reformikultus
Ligi kaksteist aastat taasiseseisva Eesti häda on selles, et siin ei osata ilma reformideta elada. Tagant kihutavad jutud sellest, kuidas arenenud lääneriigid kiidavad Eestit kui tublit ja edukat reformiriiki. Kuid oma inimesed? Ehk tasuks enne iga reformi algatamist mõelda ikka sellele, kas kulutatud aeg, raha ja inimeste närvid väärivad saavutatavat lõpptulemust. Kohati tundub, et lõputud reformid teenivad hoopis eesmärki õigustada hulga ametnike olemasolu. Reformid on vahel kindlasti hädavajalikud, ent nendega liialdamine pärsib stabiilset arengut ning kultiveerib poolikuid lahendusi. Põhjarannik leiab: Eestit tuleb reformida sellise eesmärgiga, et siin oleks võimalikult vähe reforme.
Põhjarannik, 15. mail 2003

Arvamus: Kalevipoeg päästab Euroopa Liidu
Eesti liitumisleping Euroopa Liiduga tuleks avalikult, "Kalevipoja" maailma esiettekande kombel rahvale ette lugeda. Samuti ootab maailma esiettekannet 80 000 lehekülge Euroopa Liidu seadusi. Ent alustagem kaugemalt.
Kunagi levis rahva hulgas suuliselt folkloorne "Kommunismiehitaja moraalikoodeks", mis kõlas nii: ära mõtle; kui mõtled, ära ütle; kui ütled, ära kirjuta; kui kirjutad, ära alla kirjuta; kui alla kirjutad, ära imesta…
14. septembril oleme Euroopa Liidu rahvahääletusel kollektiivselt oma häälte abil alla kirjutamas ühele dokumendile, mille täies mahus läbi lugenuid annab Eestist tikutulega otsida. Jutuks on Eesti ja Euroopa Liidu liitumisleping. Kokku ligi 5000 (loe viis tuhat!) lehekülge teksti. Ja mitte lihtsalt ajuvaba vahtu, vaid olulisi klausleid, mille loomiseks mitu aastat ajusid murtud.
Seega lugenud pole, kuid alla kirjutame küll. Huvitav, kas ka pärast imestame?
Tunnistan ausalt - nii mina kui ka tõenäoliselt 99,99% hääletusele minejaist ei suudaks ega tahaks seda teksti läbi lugeda isegi vitsa või malaka ähvardusel. Või siiski?
Rein Sikk, Virumaa Teataja peatoimetaja 16. mail 2003

Juhtkiri: Kate puudub
Võrumaa Teataja /…/ ei jaga Paltsu sinisilmset lootust, et riigiaparaati on võimalik vähendada, eriti kui arvestada Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, mis toob kaasa bürokraatia kasvu.
See, et ministeerium ootab käibemaksu laekumise kasvu, paljastab ka valitsuse populistliku plaani: vähendame makse, et inimesed saaks rohkem osta, siis on rahvas rahulik ning hääletab jälle meie poolt.
Samas jätab valitsus selgitamata, mis saab siis, kui eelarvet ikka vähendama tuleb hakata. Kas vähendatakse teeparanduse raha või kulutusi tervishoiule või hoopis investeeringutoetust omavalitsustele, kes kasutavad seda koolide ja rahvamajade ehituseks ning remondiks? Need küsimused on jäänud vastuseta.
Toimetus ei poolda maksude alandamist, kuna pole selge, kuidas valitsus tagab Võrumaa arengu, mis paljuski sõltub just riigi antavast investeerimisabist.
Võrumaa Teataja 15. mail 2003

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)