Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Toomas Hendrik Jakobsoni isamaakõne

Vändra põliselanik, pensionär,      07. märts 2007


Rohkem kui nädal on mööda läinud, aga me ei kuule kuskil vabandust, et meie Ameerikamaalt tulnud president eksis rängalt eestluse ühe suurkuju nime hääldamisel, nimetades Carl Robert Jakobsoni Carl Robert Jaaksoniks.

Selge see, et eksida on inimlik, aga ta isegi ei vabandanud ega parandanud suurt viga. Seda nõuab ometi elementaarne käitumiskultuur!

Terve Eesti istus telerite ees ja jälgis uutmoodi aastapäevaüritust. Tartu Tartuks, see on nüüd tehtud, kuigi võiks väidelda riiklike traditsioonide püsimise vajaduse üle. Estonia on ikkagi omamoodi eestluse ja riikluse sümbol. Kui riigi aastapäevast tahetakse killavoori teha, siis mis sinna ikka parata saab.

Kuid öeldes oma kõnes „Carl Robert Jaakson", paljastas president tahtmatult, et pärineb välis-Eestist, kus diplomaat Ernst Jaakson oli kahtlemata suur tegija. Ent millised suhted olid Ernst Jaaksonil ja Toomas Hendrik Ilvesel omavahel? Seda tahaks lähemalt teada!

Muide, Eesti meedias ei ole kuigi palju avaldatud lugusid väliseestlaste omavahelistest suhetest USA-s, Kanadas, Rootsis jm. Olen kuulnud, et osa neist võitles tublisti Eesti riikluse toetuseks palju aastakümneid (nagu Jaakson), aga teised ujusid lagedale alles siis, kui hakkas koitma, et Eestist võib mahajäänud varasid tagasi saada.

Meie suur pere istus teleka ees Vändras, kust Kurgjale, kolme isamaakõne autori Carl Robert Jakobsoni kodukohta on veerand tundi autosõitu. Kõiki meid solvas Vabariigi Presidendi ebaisamaaline keelevääratus. Tuli jälle meelde Arnold Rüütli vastane sõnnikuloopimine presidendivalimistel, kus hoolega varjati Ilvese vaimseid võimeid. Nüüd hakkavad „pärlid" tasapisi välja tulema. Olen kindel, et Ilves ei tea suurt midagi ei Carl Robert Jakobsonist, tema talupidamisest ega kolmest isamaakõnest. Muidu ta poleks nii lugupidamatult ühte kodueestlaste ajaloolisse suurkujusse suhtunud ja oleks vähemalt oma vea parandanud.

Pärast seda eksimust seltskond Ilvese kõnet enam kuulda ei tahtnud, sest sellest ei paistnud lugupidamist ei Jakobsoni ega Jaaksoni ega üldse eestlaste ajaloo kohta, kuigi jutt oli ebanormaalselt pikk ja lohisev. Seltskond arutles veel ainult sel teemal, kuidas Rüütli samalaadset vääratust oleks kõikides kanalites aasitud nädalaid.



Viimati muudetud: 07.03.2007
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail