E-hääletajate arv väheneb pidevalt

Mullu 20. oktoobri kohalikel valimistel võrdsustus eelhääletamise ajal jaoskondades pabersedeliga valinud (vt graafikul sinine joon) ja e-hääletanud valijate arv (graafikul punane joon). Mõlemaid – nii eelhääletajaid kui ka e-hääletajaid – oli suurusjärgus 133 tuhat, erinevusega 308 inimest jaoskondade kahjuks.

Kevadel  Euroopa Parlamendi valimistel oli e-hääletajaid 103 151 ja jaoskonnas eelhääletas 71 160 valijat. Seega mõlemaid jäi vähemaks – aga meediasse paisati positiivse teatena juubeldav sõnum, et e-hääletajad osales terve kolmandik. See tõlgendus kõlab samamoodi, nagu 2011. aasta Riigikogu valimiste õhtul arvutisüsteemi hangumisel mitmeks tunniks tuldi välja jutuga, et korraldajad olevat olnud hoopis eriti innovaatilised ja tulemused avaldati USA firmade lehtedel Facebook ja Twitter.

Tänavu ei tulnud infosüsteem toime häälte protsentide arvutamisega ega ka kokku loetud häälte summa arvutamisega. Vaadates ajalugu, siis märkame, et alates 2009. aastast mööduvad kohalikud valimised ilma infosüsteemi probleemideta (toimunud kaks korda), aga parlamendi valimistel on alati (juba kolmel korral) tekkinud tõrked – avaldamine venib või õiget tulemust ei kuvata.

Eesti on Euroopa Liidu täieõiguslik liige, kuid kogu maailmas oleme ainus riik, kus valida saab arvuti kaudu ilma kodust väljumata. Enam madalamale ei ole võimalik osalemise latti langetada, kui just ei hakata hääletuskastiga käima ukselt uksele ja iga valiku eest valijale sularaha maksma (kodanikupalk?).

Kuhu siis e-hääled jäid?  

Kõige lihtsam oleks vastata, et kaks päeva enne e-hääletamist USA kodanike antud hoiatus ebaturvalisuse kohta avaldas mõju. See ei ole paraku usutav – ka jaoskondades hääletas seekord poole vähem inimesi kui oktoobris. Järelikult pidi ükskõiksus olema laiem ja mitte sõltuma hääle andmise viisist.

Oma 13. novembri 2013 artiklis  „E-hääletajate arv enam ei kasva“ (Kesknädal) ennustasin seda ka ette: „Võib üsna kindlalt öelda, et e-hääletajate arvu kasv on saavutanud maksimumi ega saa kasvada ilma uute platvormide (nutitelefonid) kasutuselevõtule raha kulutamiseta.“ Arvan ka praegu, et e-hääletamine on kaotanud oma uudsuse ning sellest huvituvad niigi kindlad hääletajad, kes jaoskonna asemel valivad mugavusvariandi. Koos nutitelefonide ja tahvelarvutite levikuga väheneb ka potentsiaalsete e-hääletajate arv, sest need seadmed on asendamas personaalarvutit. Valimiste korraldajatel pole aga raha, et senise kolme platvormi (Windows, Mac, Linux) asemel hakata toetama erinevaid nutiseadmete platvorme. Pealegi see suurendaks rahalist kulu ja vigade võimalust.

Senised valimised on näidanud, et e-hääletamine valimisaktiivsust ei tõsta (vt graafikul roheline joon, skaala paremal), ei too juurde uusi (noori) valijaid ega oma ühtegi märkimisväärset eelist pabersedeli ees.

Vastupidi, e-hääletus on märgatavalt kallim, salajasus pole tagatud, võimaldab häälte ostu-müüki ja valimiste kaotajatel seada kahtluse alla kogu valimiste usaldusväärsus. Järjest enam tundub, et seda korraldatakse hambad ristis vaid poliitilisel põhjusel, sest mõned poliitikud on selle vastu. Ja muidugi ka sellepärast, et võimuerakonnad saavad üleloomulikult palju toetust e-häältega, mis kinnitab e-hääletuse vajalikkust seniste valitsejate võimule edasi jäämiseks. E-hääletusest loobumine mõjuks neile sama „tulemuslikult“ kui patsiendi küljest hingamisaparaadi eemaldamine.

Graafik:

NÄITLIKULT: Uuendatud andmed, kuhu on lisatud Euroopa Parlamendi valimiste e-hääled 25. mail 2014.  E-häälte langus tuleb siin selgelt välja. Kahed viimased valimised näitavad e-häälte langust 22% hääletajate arvust: alates 2011. aastast on e-häälte arv kahtede valimistega vähenenud veerandi võrra (punane joon) ning valimiste aktiivsus on samuti vähenenud. 1. juulil e-hääled hävitati.

Foto:

E-LUGEMINE: Valimispäeva õhtul 25. mail e-häälte kokkulugemisel. Osales ka kaheksa välisvaatlejat Venemaalt. Ei osalenud aga mitte ühtegi nendest, kes oma valimiseelses raportis Eesti e-hääletust paar päeva enne algust olid kritiseerinud.

Foto ja graafik Virgo Kruve, andmed Vabariigi Valimiskomisjon.

Jaga |