Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eakad ei ähvarda, vaid meenutavad

IMBI JELETSKY,      15. september 2004


Pensionifondist läheb pensioni II sambasse tulevastele pensionäridele iga aastaga järjest suurem summa. Kui II pensionisamba eelnõu alles menetleti, andis vabariigi valitsus lubaduse, et pensionifondi seetõttu vähem laekuvad summad kompenseeritakse. Paraku on see vaid lubaduseks jäänudki. Sellest johtuvalt ongi pensionitõus keskmise palga ja ka elukalliduse tõusust järjest enam maha jäänud. Pensionäride organisatsioonid ning Videvik on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud, on korraldatud allkirjade kogumist ja need valitsusele üle antud, on käidud Toompeal meelt avaldamas. Nüüd tehti taas ühisavaldus, milles nenditi, et rahutuks teeb 2005. aasta riigieelarve projekt. Aasta algul kinnitas sotsiaalminister korduvalt, et lähiaastail tõusvat keskmine pension vähemalt 1000 krooni (praegu on see 2247 krooni) ning pensionärid võivad homsesse vaadata hoopis rahulikumalt kui seni.
Kummatigi on tuleva aasta riigieelarves aga ette nähtud kanda pensionifondi ligi miljard krooni vähem, kui laekub sotsiaalmaksust. Too miljard läheks seega n-ö tulevikureservi. Eelmainitud pöördumises rõhutati taas, et praegune indekseerimisseadus on pensionäridele kahjulik, käärid keskmise palga ja keskmise pensioni vahel lähevad üha suuremaks. Loomulikult on see ühes normaalses riigis lubamatu. 250-kroonine keskmise pensioni tõus tagaks pensionäride mitte jõuka, vaid enam-vähem talutava elu.
Tavatsetakse rõhutada, et riiklik pension tugineb põlvkondade solidaarsusel. Otse loomulikult! Ja otse loomulikult ei tähenda see ainuüksi vanema põlvkonna leebet leplikkust. See tähendab ka noorema põlvkonna, praeguste töötegijate hoolivust, lähtumist teadmisest, et kui too vanem põlvkond ei oleks töö ajal tööd teinud, ei oleks praegust Eestit, sellist, mis kõlbas nii Euroopa Liitu kui ka NATOsse. Ja sedagi teadmist, et eakatel ei ole aega oodata, nende ajalik aeg saab otsa.
Küüniline on sotsiaalminister Marko Pomerantsi lastega peresid ning eakaid vastandav suhtumine, tema väide, et kuna toetusesaajate hulgas on eakaid vaid 8%, järelikult elavat pensionärid hästi. Ei ela! Enamik pensionäre elab allpool absoluutset vaesuspiiri. Paraku on toimetulekutoetus seni ikka vaid 500 krooni ja sel, kel jääb elamisrahaks kuus 499 krooni, ei ole mõtet abi paluma minna. Muide, too 500 on ju esimese pereliikme suur summa, kaasa peab tagasihoidlikumalt tarbima, temale on ette nähtud vaid 400 krooni kuus. Niipalju siis heast elust ja elutegelikkusest.
Pensionärid ei ähvarda, nagu on väitnud Postimees. Pensionärid meenutavad neile antud lubadusi. Ka seda, et valimised tõepoolest jällegi tulevad. Eakad, peaaegu üks kolmandik valijaskonnast, on olnud alati aktiivsed. Ja liialt sageli on nad uskunud lubajate mesijuttu. Kunagi saab ilusate populistlike sõnade aeg otsa, sinisilmse uskumise aeg ka. See ei ole ähvardus – kuigi võib võimurite kõrvus hirmuäratavalt kõlada –, see on lihtne meeldetuletus, et ka eakad on oma peaga mõtlevad inimesed, kes oskavad järeldusi teha ja meeles pidada.

Viimati muudetud: 15.09.2004
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail