Sotsid või anarhistid?

KALEV KALLO,      20. detsember 2006


2007. aasta valimiste eel on end hetkel veel sotsiaaldemokraatidena eksponeeriv poliitseiklejate seltskond taas otsustanud värvi muuta. Kõigist ideoloogiatest meelepäraseim tundub endistele mõõdukatele anarhism. Valimisloosung „Jokk jätta!" kuulub kindlalt puna-musta maailmavaate atribuutide hulka.

„Jokk jätta!" tuletab meelde Eestit pikka aega okupeerinud armees enim levinud käsklust Otstavit!, ent varjab endas märksa kaalukamat ja ohtlikumat sõnumit. „Maha valitsus, ei seadustele!" – niisugune on selle sõnaühendi tõeline sisu. Kahtluse alla seatakse iga tegevus, mis tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest ja Riigikogu poolt kehtestatud normidest. Kummaline, et just Riigikogu valimisteks tuuakse välja riiklust eirav loosung.

Rumm kosmosest

Samas unustatakse raudtee erastamine ning hoonete müümine koos majatäite inimestega Tallinnas Mustamäel. Tol korral, kui mõõdukate mahitusel toimusid need kuriteod, kuulutasid samad inimesed, kes nüüd anarhistliku loosungi all kritiseerivad Eesti riigi majanduslikku õitsengut, et raudtee ja ühiselamute müügiga on kõik juriidiliselt korras. Kas tõesti on sotsiaaldemokraatide mälu valikuline või ei suutnud erakonna eetika vastu pidada nende uusliikmete survele, kes Keskerakonnast poliitiliste ambitsioonide sunnil reeturitena üle jooksid? Paljus toetub sotsiaaldemokraatide valimisnimekiri hiljuti erakonda vahetanud langeva reitinguga eilse päeva tegijatele. Küllap siit ka nende loosungist õhkuv erakordne tigedus ja lammutamissoov.
Hiljuti saatis üks sotsiaaldemokraatide ideolooge Hannes Rumm riigi- ja linnateenistujatele elektronkirja. Suur oli inimeste üllatus, kes leidsid seda avades ajakirja Cosmopolitan reklaamiva bänneri, kus lubati kõigile aastatellijaile sensuaalset üllatuskingitust. Mõne tunni pärast saabus ilma mingi selgituseta teine kiri, kus riigiametnikke kutsutakse üles oma juhtkonnale vastu töötama, et allumatuse abil võtta võim ja kukutada praegune valitsus. Nii jabura üleskutse võis sepitseda vaid inimene, kellel läheb segi, mis hetkel ta tegeleb poliitikaga, millal müüb välismaise kollase naisteajakirja eestikeelset väljaannet.
Ent dzhinn on pudelist välja lastud. Üha enam tekib ühiskonnas neid, kes kahtlevad vajaduses seadusi järgida. Kui varem elati oma anarhisti-kalduvused välja liikluses, kus eeskirjadest mitte kinnipidamine on saanud valdava osa tublide eestimaalaste elunormiks, siis nüüd näikse samasugune normidest vabanemise soov kanduvat üle ka muudesse eluvaldkondadesse. Miski ei pea olema juriidiliselt korrektne, vastuvõetav on vaid see, mis meile meeldib – kuulutavad anarhistid, ning neile aplodeeritakse, sest allumatus ja marodööritsemine tundub alati ahvatlevam, kui hommikuti nägu pesta ja päev seaduskuulekana õhtusse saata.

Totalitaarne loosung

Tuleb tunnistada, et ka minu jaoks tundub juriidilisest korrektsusest loobumine kohati ahvatlev. Linnaplaneerimises, mida abilinnapeana kureerin, tuleb seadust järgides korraldada arvukalt avalikke arutelusid. Nendest möödahiilimine muudaks planeerimisprotsessi märksa kiiremaks ning vähem töömahukaks. Kahjuks pole linnavalitsusel võimalik täita anarhistide soovi ning talitada nii, kuidas mugavam tundub.
Esialgu piirduvad uusanarhistid vaid kõvade sõnade ja süljepritsimisega, ent isu kasvab ja peagi võib aktsepteeritud ühiskonnakorraldusele vastandumine tuua kaasa märksa tõsisemaid tagajärgi, ohtu inimeste varale ja tervisele.
„Jokk jätta!" pole valimisloosung, vaid näide ülbusest, millega käputäis end rahvast paremaks pidavaid poliitikuid püüab nn masse ära kasutada. Taolisi loosungeid produtseerisid ajaloo prügikasti heidetud totalitaarrezhiimid. Hoidugem saatuslike vigade kordamisest!
Ehk maalin sotsiaalanarhistide tegevusest liialt suure tondi, sest Eesti rahvas on ka varem ära tundnud kisajate ja tühikargajate tõelise palge? Kunagine valimisloosung „Plats puhtaks!" ei toonud loodetud edu, saati suudab seda praeguse majandustõusu tingimustes rabe ja punnitatud „Jokk jätta!".



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (24)