Henn Põlluaas - Eesti poliitilise (pordu)parnassi turvamees

VELLO LEITO, Iseseisvuspartei esimees

Seega siis tehnilised üksikasjad: Windowsi versioon, font jne. Pole huvitav. Palju põnevam on see, miks Põlluaas ei võtnud asja ette laiemas plaanis, nii nagu seda tegi Paavo Pihelgas oma kaebuses VVK-le, näidates ära turvaaukude olemasolu (= võltsingute võimalus) e-hääletuse programmi-majanduses.

Häälte jagunemise lonkav loogika

Veel. Miks ei märka Põlluaas rängalt lonkavat loogikat selles, kuidas jaotusid e- ja eelhääled parteide kaupa protsentuaalselt. Need hääled moodustasid kogu häältemahust 36,4%. Kui nüüd reastada parteid saadud e- ja eelhäälte protsentuaalse mahu järgi keskmise suhtes, siis saame arvrea:

REF - 120%

EER - 107%

IRL - 103%

RL - 102%

EKD - 101%

SDE - 90%

KE - 87%

EIP - 78%

VEE - 60%

Seega tõmbas e-hääli magnetina Reformierakond, korraliku reha said VEE ja EIP, vingelt väänati hääli välja Keskerakonnalt. Ikka üks ja seesama kuvand, kust hääled tulevad ja kuhu need lähevad.

Ja miks Põlluaas ei märka isegi seda, kuidas e-hääled kuhjusid Reformierakonna tipptegijatele personaalselt? E-häälte osakaal kõikidest häältest oli 15,4%. Aga vaadake, kuidas sai e-hääli REF-i juhtkond: 43,6% Keit Pentuse häältest olid e-hääled, Kaja Kallasel 42,3%, Paetil 36,6% jne.

Samas teisest küljest SDE liider Sven Mikser sai e-häältena 25% oma koguhäältest jne, kuni Edgar Savisaareni välja, kes sai vaid 9,7% häältest e-hääletusel. Tegemist on sedavõrd silmatorkava erinevusega, et peaks silma lausa välja torkama!

Kriminaalne inimõiguste rikkumine

Põlluaas ei läinud kaasa Pihelgasega tõestamaks, et kogu e-hääletus on kriminaalne inimõiguste rikkumine, tõik, mida tunnustab kogu maailm peale Eesti. Ei läinud kaasa sellepärast, et see ei kuulu tema ülesannete hulka. Tema ülesanded nõuavad nimelt e-hääletuse „legitiimsuse" toetamist, „hea tava" rahvale pähemäärimist. Ta kolistab tehniliste üksikasjade kallal, et tekitada palju suitsu, s.t palju tühje sõnu. Taktika on lihtne: ummistada inimeste tähelepanu tähtsusetute detailidega, et need mõtleksid: näe, nii pisikestest asjadest nii palju kära, ju siis asi ise on õige, kui midagi tõsisemat ei leita.

Loomulikult jääb Põlluaasa vaateväljast kõrvale ka see kõige-kõigem, et valimised loetakse legitiimselt toimunuks üksnes siis, kui inimestel on võimalus jälgida eranditult kõikides jaoskondades kõikide häälte liikumist füüsiliselt, seda filmida. Sellise võimaluse tagab üksnes valimine valimispäeval jaoskondades, kus valimiskastid on läbipaistvad ja sedelid liiguvad nii, et on optiliselt jälgitavad ilma katkestuseta. Demokraatlike valimiste põhinõue on, et valimised tuleb üles ehitada vaatlejakeskselt, st näiteks mina kui kandideerija ja vaatleja, pean saama vaatluse kaudu tõestuse, et kõik hääled läksid ainult sinna, kuhu hääletajad soovisid, ja mitte ükski hääl ei läinud kuhugi mujale.

Lõpetuseks: miks Henn Põlluaas ei seisa ausate valimiste eest, valimisvõltsingute vastu? Aga sellepärast, et Eestis kõik valimised võltsitakse ja Eesti poliitilisel parnassil asuvad üksnes need, kes sinna saanud valede, ajupesu, valimisvõltsingute jne kaasabil, ning nende kõrval veel need, kes sinna kaasa võetud kui kohatäitjad ja hääletamismasinad. Henn Põlluaasa taolised „õiguseotsijad" on need, kes tõkestavad tõele tee parnassile ja kaitsevad valet ilmsikstulemise eest. „Henn-põlluaasad" on turvamehed Eesti poliitilisel (loe: pordupoliitilisel) parnassil.

Allikas: www.iseseisvuspartei.ee

Avaldatud koduleheküljel 20. märtsil 2011.

Ilmub Kesknädalas Vello Leito loal.

Jaga |