Esimesed haiguspäevad maksku tööandja

JAAK AAB,      31. august 2005


Sel ja järgmisel aastal võimaldab sotsiaalmaksu oodatust parem laekumine katta esialgselt haigekassa eelarvesse prognoositud defitsiidi ja panustada veidi ka arstiabi kättesaadavusse, et taastada selles osas vähemalt 2004. aasta tase. Tervishoiu tulubaas aga ei võimalda paari aasta pärast enam tagada arstiabi kättesaadavust praegusel tasemel, rääkimata selle parandamisest. Tervishoidu on tarvis lisaraha, mitte pelgalt sisemiste ressursside ümberpaigutamist. Tingitud on see järjest kallinevatest raviteenustest ning teenuste mahu suurenemisest. Kallinemine on paratamatu protsess (kallim tehnika, palgatõus), mis parandab arstiabi kvaliteeti.
Sotsiaalministeerium on teinud ettepanekud, kuidas tervishoiu rahastamist parandada.
Eelmisel nädalal küttis kirgi üles ettepanek, et lühiajalise töövõimetushüvitise kulud kataks tulevikus tööandja, sellist praktikat kasutab enamik Euroopa riike. Kava kohaselt tasuks tööandja töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest määras, mille praegu hüvitab haigekassa – see on 80 protsenti palgast.
Haigekassa andmetel oli 2004. aastal niisuguste haiguslehtede kulu 29 protsenti töövõimetushüvitistest ehk 209 miljonit krooni, mida oleks võimalik suunata raviteenustesse.
Tööandjate keskliit väidab, et tööandjate maksukoormus on niigi suur ja seda suurendada pole enam võimalik. Kui vaadata kevadel avalikustatud rahvusvahelise uuringufirma Mercer Human Resources Consulting analüüsi, siis näeme, et Eesti tööandja hoiab võrreldes teiste Euroopa riikidega töötajate arvelt kõige enam kokku. Kui Lääne-Euroopas maksavad tööandjad sageli kinni töötaja mitmesuguse koolituse, tervise edendamise ja liikumisharrastuse kulud, siis Eestis on tõesti vähe neid tööandjaid, kes töötajate peale veel vabatahtlikke kulutusi teeksid. Soome tööandja kulutab vabatahtlikult töötajate heaolu tõstmiseks 14 ja Belgia tööandja üle 8 protsendi töötaja peale kulutatud kogurahast. Eesti tööandja vabatahtlikud kulud on vaid 0,7 protsenti kõigist kuludest. Eesti jääb napilt maha ka Läti tööandjast, kes raatsib kulutada töötaja peale veidi rohkem ehk 0,8 protsenti.

Pannes Eesti tööandjale kohutuse katta osa haiguslehtede kuludest, tekib tal motivatsioon parandada töökeskkonda ja soodustada oma töötajate terviseedendust, mis on otseselt seotud inimeste haigestumisega lühiajalistesse haigustesse.

Kauboikapitalismi ajastu on läbi
Tööandjate keskliidu tegevdirektori Tarmo Kriisi sõnul on tööandja vastutuse suurendamisel oht, et näiteks naisi, kes sagedamini haiguslehte võtavad, ei võeta enam tööle, ja see võib mõjutada üldist tööhõivet. Tööandjate keskliidu väide, nagu hakkaksid tööandjad lühiajalise töövõimetushüvitise rahastamisel eelistama tervemaid töötajaid, ei ole põhjendatud, kuna krooniliste haiguste, sünnitushüvitiste ning lapsehoolduspuhkuste rahastajaks jääb jätkuvalt haigekassa. Lühiajalistesse haigustesse (nt gripp, viirushaigused) haigestumist ei ole aga inimese tööle võtmisel võimalik prognoosida ning selle alusel ei saa ühte inimest teisele eelistada.
Olen ka erinevalt Tarmo Kriisist veendunud, et tööandjad on kauboikapitalismi ajastu lastehaigustest üle saanud, hindavad oma töötajaid ja suhtuvad oma rolli tööandjana eetiliselt ning vastutustundega.
Tööandjad ja reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip on rääkinud patsiendi omavastutuse tõstmisest haigushüvitiste puhul. Lihtsamalt öeldes tähendab nende ettepanek esimese kolme-nelja haiguspäeva puhul patsiendi igasugustest hüvitistest ilmajätmist. Eestis on patsiendi omaosalus tervishoiukulude katmisel niigi üks suuremaid Euroopa Liidus – 24%, veidi suurem on see vaid Lätis ja Leedus. Omavastutust ei saa suurendada, sest laekumata hüvitis tekitab paljude perekondade tuludes suhteliselt suure alalaekumise ja seda eriti madalate sissetulekutega lastega peredel.
Pigem tuleks tulevikus suunata lisaraha teatud liiki arstiabi soodustamiseks. Näiteks on problemaatiline hambaravi kättesaadavus. Eesti on selles suhtes erandlik kogu Euroopas, sest vaid meil praktiliselt üldse ei toetata hambaravi tööealisel elanikkonnal.

Ravikindlustusmaksust laekub rohkem raha
Tulevaks aastaks on tõstetud sotsiaalmaksu tasumise minimaalset kuumäära 700 kroonilt 1400-le, edaspidi on eesmärgiks ühtlustada see määr alampalgaga. Kokku toob see kolme-nelja aasta pärast haigekassasse juurde 800–900 miljonit ja pensionikassasse 1,2–1,3 miljardit krooni.
Praegu tasub riik 700-krooniselt määralt sotsiaalmaksu enam kui 70 000 inimese (ajateenijad, lapsehooldusel emad, töötud) eest. Füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes tasuvad sama määra järgi, on peaaegu niisama palju. Nii madal maksutase aga ei taga nendele inimestele piisavat ravi- ega pensionikindlustust.
Tuleva-aastane maksumäära tõus toob haigekassasse 120 miljonit krooni lisaks. Sellega suurendab ka avalik sektor oma osalust tervishoiu rahastamises, mis viimastel aastatel on vähenenud 4%. Esialgsete arvestuste järgi läheks miinimumkohustuse suurendamine riigile maksma järgmisel aastal enam kui 180, ületuleval 255 ja 2008. aastal ligi 557 miljonit krooni.
Kapitalikulude katmine riigieelarvest on euroopalik tava, mida järgib suurem osa Euroopa Liidu liikmesriikidest. Ka ministeerium taotleb haiglate kapitalikulude katmist riigieelarvest, seda esialgu vähemalt jooksva amortisatsiooni piires. Nii vabaneks haigekassa raha ja läheks sihtotstarbeliselt raviteenuste katteks.
Kolme-nelja aasta pärast tervishoius üle miljardi lisaraha
Väljapakutud meetmete rakendamisel on võimalik kolme-nelja aasta pärast panustada arstiabisse üle miljardi krooni rohkem. Täiendavad rahalised vahendid võimaldavad palju suuremas mahus tegelda haiguste ennetamisega läbi perearstide lisarahastamise, viia miinimumini järjekorrad eriarstiabis ja veelgi parandada arstiabi kvaliteeti. Paremuse suunas liikumine nõuab aga tõsiseid otsuseid juba täna.
Kutsun üles kõiki inimesi järgima tervislikke eluviise, pöörama tähelepanu enda ja oma laste tervisele ja sellesse ka panustama.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)