Tööohutus - iga mehe oma mure

Ants Kull,      17. september 2003


Oleme negatiivsusega nii harjunud, et kui kuuleme midagi positiivset, tekib tahtmine vaatama minna, kas Pika Hermanni tornis ikka lehvib veel sinimustvalge trikoloor.
Vähe sellest, et hommikuti teatatakse rasketest liiklusõnnetustest, on nüüdsel ajal suur oht sattuda ka tööõnnetustesse, mis vägagi kurvalt lõppeda võivad. Pole ka ime, sest tööohutuse eeskirju tänapäeval vist üldse ei nõuta. Statistika tööõnnetusjuhtumitest on masendav: 2001. aastal 6 hukkunut ja 92 tervisekahjustust, 2002. aastal 9 hukkunut ja 102 tervisekahjustust. Millised tulevad vastavad arvud tänavu? Tavaliselt püütakse süüdlaseks teha ikka töölist ennast. Mis viga surnut hukka mõista, tema ju ennast enam kaitsta ei saa! Kuid tööandjailt tööohutuse nõuete täitmist ei julge ükski tööline nõuda - jääd oma tööst lihtsalt ilma. Kui ei meeldi, lase jalga!
Tegin eelmisel aastal foto Pärnu mnt 11 maja kapremondiks paigaldatud tellingutest, kus toetuseks oli kasutatud telliseid, mis on lubamatu! Ega palju aega läinudki, kui kuulsime meediast, et vale toestuse tagajärjel said surma kaks töölist. Mitte küll minu pildistatud objektil, kuid vahet pole. Kui hoolega vaadata, leiab tööohutuseeskirjade eiramist pea iga ehituse juures. Tekib küsimus, ka kontrollorganites on vastavate spetsialistide puudus? Huvi pärast uurisin väljaannet Riigitelefon, kus on hulgaliselt ära toodud kontroll- ja järelvalveasutusi seal töötavate spetsialistidega, nii et vähesuse üle ei tohiks kurta. Töö efektiivsusest jääb aga millegipärast puudu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)