Imedelinn Magnitogorsk, kus ei tohtinud ühelgi olla isa ega ema

JAAN NIIN,      05. september 2007


Teadusliku kommunismi lätetelt!


Kui Nõukogude Venemaal 1931. aastal kuulutati Magnitogorsk linnaks, siis kirjutas rahvakomissar Lunatsharski ajakirjas "Ogonjok" kohe ka valitsuse uuest kavast, millega taheti läbi viia otse uskumatu uuendus perekonnasuhetes.

Selle „plaani" järgi pidi Magnitogorski elanikkond koosnema ainult mäetöölistest, kes elavad nende jaoks ehitatud barakkides, kus igal inimesel on ainult üks tuba kõige hädavajalikuma mööbliga. Kuni 16. eluaastani kasvatataks kogu linna elanike, s.t. tööliste lapsi sellekohastes riiklikes kasvatusasutustes, kus lapsed ei tohi üldse kasutada mõisteid "isa" ja "ema". Kogu linnas oleks isegi nende sõnade suhuvõtmine täiesti keelatud. Vanemad tohivad kasvatusmajades külastada oma lapsi ainult sellekohase kirjaliku loaga, kus sõnad "isa" ja "ema" on asendatud sõnaga "täisealine".

Perekonnaelu peab selles "õnnelinnas" olema täiesti tundmatu. Lunatsharski arvates on perekond individuaalse maailmavaate häll, mistõttu see tuleb kommunismi elluviimisel täielikult hävitada. Kommunistliku korra eesmärgiks on aga kollektivistlik inimene, keda võib luua ainult perekonna hävitamisega. Kommunistliku Magnitogorski naisel pole oma lapse vastu mingit kohustust ega majanduslikku muret tema pärast. Kõik elanikud saavad süüa ühisest söögisaalist ja toit valmistatakse ühisköögis.

Sellise loo "Ogonjokist" avaldas Tapa ja ümbruskonna erapooletu häälekandja "Tapa Sõnumed" 14. veebruaril 1931 omapoolse hinnanguga: "Selle järgi peab siis olema inimsoo õnnistuseks see, kui igal kodanikul on olemas barakikong laua, paari tooli ja nariga. Kui sellises kodus võib end mõnusalt tunda vene muzhik, siis lihtsamalegi eestlasest inimesele tundub sellest olevat liigagi vähe."

(NB! Kuid juba 1941. aasta 14. juuni küüditamine ja selle tagajärjed näitasid, et "hõisatud oli enne õhtut", sest küüditatute olukorraga võrreldes elas see muzhik paradiisis.)

P.S.
(1) Magnitogorsk on linn Venemaal, mida hakati 1929. aastal ehitama Lõuna-Uuralis Magnitnaja mäe (kõrgus 615 m) jalamil. Sinna rajati riigi suurim metallurgiakombinaat. Magnetrauamaagi ehk magnetiidi kaevandus lasti käiku 1931. aastal.
(2) Anatoli Lunatsharski (1875–1933) oli bolshevike partei liige juba 1895. aastast. Aastail 1917–1929 oli ta hariduse rahvakomissar. Määrati 1933. aastal NSV Liidu täievoliliseks esindajaks Hispaaniasse, kuid suri teel Madridi, Prantsusmaal Mentoni linnas.
(3) Muide, 20 aastat hiljem, juba Stalini ajastul, sai Tapa rajoonikeskuseks. Siis kandis kohalik ajaleht nime EKP Tapa Rajoonikomitee ja Tapa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu häälekandja "Edasi Kommunismile", mis rahvasuus kõlas lihtsalt kas "Tapa Edasi" või "Tapa Kommunist".
Nõukogude lastel oli mõistete isa ja ema kasutamine siis taas kõikjal lubatud.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)