Kunagi pole hilja õigesti otsustada. Eriti valimistel

Artur Helde,      28. veebruar 2007


Ehk on mu arvamused valimistest hiljaks jäänud, sest valimised juba käivad? Aga hiljaksjäämise kohta kehtib eestlastel siiski üks tuntud vanasõna. Seepärast tahaks ikkagi avaldada oma arvamust või, õigemini, mittearusaamist mõnede poliitikute ilmavaatest.
Kirjutan seda seepärast, et lõpetava Riigikogu koosseisu oli valitud inimesi, kel ilmavaadet polnud. Kuidas muidu sai tekkida nii palju „akna alla hüppajaid"? Sõjas nimetatakse neid otsesõnu reeturiteks.
Ja nüüd – uutel valimistel on nad jälle hakkamas ja erakondades. Kes peaksid küll olema need valijad, kes niisuguseid, oma valijaid petnud isikuid uuesti valivad ehk teist korda „puusse panevad"? Mis rahvaesindaja sa oled, kui viskad teatepulga poolel distantsil põõsasse ja astud rajalt kõrvale? Aga niisugused ei häbene ennast igal õhtul teleekraanil reklaamimast.
Nn poistebänd üritab uuesti pääseda Toompeale. Seda küll isamaalaste abiga. Eks neil oli kahtlane tunne seda 5% ületada – eks selleks ju kokku mindi, et ühenduses peitub jõud. Ega Stalin muidu kolhoose teinud!
Isamaa toob kolmandale katsele oma „karvase". No tule taevas appi! - ütleb seepeale peaminister Ansip. Siis peab ikka Eesti Vabariik meestest küll tühi olema, kui anda valitsuse juhtimine veel kolmas kord inimesele, kes kaks korda pole sellega toime tulnud.
Aga eks meestekriis kimbutas meid ka möödunud sügisel, kui vabariigi esimene mees tuli Ameerikast tuua.
Tahaks loota, et eelolevatel valimistel valitaks Riigikokku isikud, kes on Eesti Vabariigi põhiseaduse läbi lugenud ja omavad juriidilist või majanduslikku haridust. Näitlejate ja joonistajate aeg peaks ümber olema.
Edaspidi peaks tulema ikkagi aeg, kus erakonnad koonduvad ja tegutsema jääks neid kaks-kolm.
Erimeelsused on ja jäävad – kes vaatab itta, kes läände. Selline on meie asend maakaardil, kuhu me kunagi oleme kanda kinnitanud.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)