BRICS-i riigid otsivad Lääne majandusjulmuste eest kaitset

BRICS-i riikide ühendusse kuuluvad India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hiina, Venemaa ja Brasiilia on viimastel aastatel läbi elanud suurt majanduskasvu. Kogutud jõukust on vaja aga kuidagi kaitsta. Konkureeriva majandusega USA mõju all olevad IMF ega Maailmapank kindlasti ei tule BRICS-i riikidele majandusraskuste korral appi. Seda mõistes otsustasid BRICS-i kuuluvad riigid luua IMF-ile ja Maailmapangale alternatiivsed finantsasutused - Valuutareservi Konsortsiumi ja Arengupanga.

Eesmärgiks aidata arenguriike

Venemaa välisministeeriumi poolt G20 ja BRICS-i riikide koostööd koordineeriva Vadim Lukovi sõnul loodetakse uued finantsasutused käima saada hiljemalt 2015. aastaks, vahendas portaal Russia Beyond The Headlines 14. aprillil. BRICS-i riigid leppisid kokku, et ametlikuks kapitalihulgaks nendes asutustes hakkab olema kummaski 100 miljardit dollarit. Lukovi sõnul on kõik liikmesriigid huvitatud, et uute finantsasutuste peakorter asuks just nende riigis.

BRICS-i kuuluvate riikide panus Valuutareservi Konsortsiumisse oleks selline: Hiina 41 miljardit; Brasiilia, India ja Venemaa - kõik 18; Lõuna-Aafrika Vabariik 5 miljardit dollarit. Võrdluseks: IMF-i reservid moodustavad praegu 369,52 miljardit dollarit. 100 miljardit dollarit peaks olema seega viiele riigile piisav, samal ajal kui IMF-i reserv hõlmab 188 riiki, kes iga hetk võivad abi vajada, kirjutab Russia Beyond The Headlines.

Maailmapank annab laene vaid projektidele, mis toovad kasu USA-le ja Euroliidule. Majandusekspert Ilja Prilepski sõnul on Arengupanga eesmärgiks toetada arenguriike. „Arengupanga antavad laenud ei ole mõeldud mitte nii väga BRICS-i riikidele, vaid just eelkõige investeeringuteks teiste, näiteks Aafrikas asuvate riikide infrastruktuurisse. Näiteks, kui BRICS-i riigid annavad laenu mõne Aafrika riigi hüdroenergeetika arengu programmile, siis saavad BRICS-i riigid tagada projekti ühtlasi oma varustusega ja sõlmida vastavaid lepinguid," märkis Prilepski. Kui laenuandjaks on aga IMF, siis kogu varustus projekti elluviimiseks tuuakse üksnes lääneriikidest.

Valuutareservi Konsortsium luuakse eesmärgiga pakkuda kaitset BRICS-i kuuluvale riigile juhuks, kui seda peaks tabama finantsprobleemid ning eelarvepuudujääk. Majandusabi antakse, kui BRICS-i riigi rahvusvaluuta on läbi teinud tugeva devalvatsiooni või kui mõnest riigist IMF-i manipulatsioonide tõttu kapital massiivselt hakkab korraga lahkuma või kui riigis valitsevad sisemised probleemid ja panganduskriis. Kuna USA ja Euroliit ähvardavad kehtestada sanktsioonid Venemaale, siis tõenäoliselt hakatakse arveldama neis asutustes dollari asemel rublades ja teistes BRICS-i riikide valuutades, kirjutab Russia Beyond The Headlines.

USA kardab majandusvõimust ilma jääda

IMF-i ja Maailmapanka on nende loomise algusest saati juhtinud USA ja Euroliit. Loodavad finantsinstitutsioonid peaksid olema kaitseks BRICS-i kuuluvatele riikidele juhuks kui poliitiline ja majandussõda Läänega hakkab ohustama nende majandusi.

On ju Lääne praegune käitumine Venemaa suhtes seoses Ukraina sündmustega selle ilmekaks näiteks. USA soovib Venemaa-vastaste sanktsioonidega igati nõrgestada selle majandust ja viia rubla väärtust alla. Lisaks on Lääne juhtivate riikide ühendus G8 peatanud Venemaa liikmelisuse.

Kui Valuutareservi Konsortsiumi ja Arengupanga loomine õnnestub, tähendab see USA jaoks absolutismini küündiva finantsvõimu kadumist, millega pikki aastakümneid kõiki maailmariike IMF-i ja Maailmapanga kaudu on sisuliselt lühikese keti otsas hoitud. Just see paneb USA-d hetkel enim kartma.

Ukraina „demokraatia" eest seismine on vaid ettekääne, et USA hegemooniat ohustavat Venemaa presidenti Vladimir Putinit ja kogu riiki pikali suruda.

INDREK VEISERIK

Jaga |