Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Euroopa Parlament kuumas Strasbourg'is

SIIRI OVIIR,      09. mai 2007


Aprillikuu viimasel nädalal pidas Euroopa Parlament suviselt kuumas Strasbourg'is oma täiskoguistungit. Arutelud saalis kestsid varahommikust südaööni. Anti heakskiit Euroopa Liidu 2005. aasta üldeelarve täitmisele.

Edasiste laienemiste mõju ühtekuuluvuspoliitika tõhususele

Parlament leiab edasiste laienemiste mõju käsitlevas raportis, et kui ühtekuuluvuspoliitika tõhusust tahetakse säilitada, siis peaks järgnevate laienemiste valguses ühtekuuluvuspoliitika eelarve aastatel 2007–2013 suurenema 150 miljardi euro võrra, lisaks praegu ettenähtud 308 miljardile eurole. Saadikud on mures statistilise efekti võimaliku mõju pärast praegustele ELi liikmesriikidele ning nad teevad ettepanekuid ühtekuuluvuspoliitika tõhustamiseks.
Parlament teeb Komisjonile ettepaneku ühtekuuluvuspoliitikas astmelise mudeli sisseviimiseks, sest edasised laienemised võivad üha rohkematele piirkondadele tähendada abikõlblikkuse kaotust seoses "statistilise efektiga", kus piirkonnad võivad toetustest ilma jääda, sest uute liikmesriikide liitumisega on Euroliidu keskmine SKT langenud ja need piirkonnad ületavad abikõlblikkuse piiri (kui SKT on maksimaalselt 90% liidu keskmisest). Saadikud rõhutavad seetõttu, et ühenduse "vanad" piirkonnad/riigid ei tohi toetuskõlblikkusest ilma jääda, kui nende erinevused ei ole tegelikult kõrvaldatud.
 Juhul kui üheksa kandidaatriiki ja potentsiaalset kandidaatriiki astuksid praegu korraga liikmeks, kaotaks prognooside kohaselt enam kui kolmandik praegu toetusi saavatest piirkondadest esimese meetme piirkonna staatuse. Kõige enam mõjutaks see Itaaliat, Saksamaad, Maltat, Hispaaniat, Kreekat ja Prantsusmaad. Ühtekuuluvusfondi vahenditest peaksid loobuma Kreeka, Küpros ja Sloveenia. Tshehhi seisaks varsti 90% piiri ületamise ees.
Ainult Baltimaades ja Slovakkias jääksid toetusi saavad piirkonnad alles.

Piiriülesed maksed lihtsustuvad

Parlament kiitis heaks ettepaneku, millega luuakse Euroopa ühtne maksetepiirkond. Seeläbi muutuvad sularahata arveldused, nt kaardimaksed, rahaülekanded ja otsekorraldused lihtsamaks ning odavamaks. Ühtne maksetepiirkond, kus ei tehta enam vahet riigisisestel ning piiriülestel maksetel, luuakse 2010. aastaks.
See tähendab, et tarbijal on tulevikus vaja vaid üht pangakontot. Sellelt kontolt saab teha krediit- ja otsekorraldusi kõigisse liikmesriikidesse sama lihtsalt nagu kodumaiseid makseid.

Parlament: võitluseks HIV/AIDS-iga tuleb tõhustada teavitustegevust

Hoolimata mitmetest HIV/AIDS-i ennetus- ja teavituskampaaniatest suureneb nakatunute arv Euroopa pidevalt. Uute registreeritud nakatumisjuhtumite määr on võrreldes 1998. aastaga kahekordistunud. Eurobaromeetri 2006. aastal toimunud uuringu andmetel usub 54% EL-i elanikkonnast, et AIDS-i võib nakatuda aidsihaiget või HIV-positiivset inimest suule suudeldes, ning 42% usub, et nakatuda on võimalik samast klaasist juues, mis näitab, et teavituse osas on veel palju ära teha.
Raportis kohustati Euroopa Komisjoni kehtestama struktuurifondide ja sotsiaalfondi vahendite kasutamise reeglid HIV/AIDS-iga seotud projektide ja/või programmide jaoks. Liikmesriikidel palutakse lisaks kaaluda volituste andmist Komisjonile, et EL-i nimel pidada ravimitööstusega läbirääkimisi retroviiruse-vastaste ravimite hinna alandamiseks Euroopa Liidus.

Nimetatud ettepaneku tegin mina ja mul on heameel parlamendiliikmete üksmeelse toetuse üle.

Parlament toetab uute teraapiate edasiarendamist

Parlament kiitis heaks määruseettepaneku, mille eesmärgiks on geeni- ja rakuteraapia ning koetehnoloogia edasise arendamise toetamine. Saadikud soovivad kasutatavate toodete ja tehnoloogiate ohutuse garantiisid ning tahavad, et toetataks selles valdkonnas tegutsevaid väike- ja keskmisi ettevõtteid. Saadikud lükkasid tagasi uute tehnoloogiate eetilist poolt käsitlevad muudatusettepanekud.
Sellistel nn uutel teraapiatel nagu geeniteraapia, rakuteraapia ja koetehnoloogia on suur potentsiaal vähi, kõhre- ja luuhaiguste ja vigastuste, geneetiliste kõrvalekallete, südameinfarktijärgsete kahjustuste ning põletushaavade ravis. Määruse eesmärgiks on uute teraapiate edendamine ning samal ajal patsientide ohutuse tagamine ning valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele Euroopa turule juurdepääsu kindlustamine.

Üleatlandiliste suhete keskpunktis on viisavabadus, keskkond ja energeetika

Parlament võttis vastu üleatlandilisi suhteid puudutava resolutsiooni, milles saadikud paluvad USA-l revideerida viisarezhiimi EL-i liikmesriikide suhtes. Lisaks käsitletakse mitmeid poliitilisi ja majanduslikke teemasid. Eelnevalt toimus samal teemal Nõukogu ja Komisjoni osavõtul arutelu, milles 30. aprillil aset leidva ELi-USA tippkohtumise võtmeküsimustena toodi välja energia ja kliimamuutuste teema, viisavabadus, lennundusleping ning koostöö välisküsimustes. 
Saadikud kutsuvad vastuvõetud resolutsioonis USA-d ja kõiki teisi riike, kes kohaldavad teatavate EL-i liikmesriikide suhtes sissesõiduviisasid, üles viisarezhiimi viivitamatult tühistama ning kohtlema kõiki EL-i liikmesriikide kodanikke võrdselt. Nad avaldavad kahetsust, et USA viisavabadusprogrammi muutmise ettepanekud sisaldavad täiendavat "teabe ühise kasutamise klauslit" (PNRi klausel).
 Resolutsioonis kutsutakse USA-d üles mitmekordistama jõupingutusi NATO raames kavandatava raketitõrjesüsteemi selgitamiseks ja selles küsimuses nõu pidamiseks, et võimaldada alliansil ja Euroopal jääda ühtseks. Saadikud soovivad jätkata nõupidamist süsteemi üle NATO-Venemaa Nõukogus ning rõhutavad, et USA süsteem peaks olema kooskõlastatud ja koostalitlusvõimeline NATO sõjatandri ballistiliste rakettide tõrje süsteemiga.
Saadikud leiavad, et EL ja USA peavad võtma endale juhtrolli ja tegema ühiseid jõupingutusi alternatiivse energiatootmise ja energiatõhususe arendamiseks. Nad nõuavad tungivalt, et USA kaaluks uuesti oma seisukohta Kyoto protokolli ratifitseerimise suhtes. Samuti kutsuvad nad USAd üles võtma rangeid siseriiklikke meetmeid, mis tooksid kaasa heitmete absoluutkoguste vähendamise.
 
Tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirjad: oodata on lepitusmenetlust

Täiskogu kiitis teisel lugemisel heaks raporti, millega ajakohastatakse Euroopa tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirju. Määruse eelnõu paneb paika ühised reeglid näiteks ohutuskontrollide, läbiotsimiste, keelatud esemete ning julgestustöötajate osas.
Rakendusmeetmete osas (nt vedelike pardale viimise keeld) leiavad saadikud, et need peavad kehtetuks muutuma kuus kuud pärast jõustumist. Üksikasjalikke meetmeid võib säilitada üksnes pärast julgestusriskide põhjalikku ümberhindamist ning asjaomaste meetmetega seotud kulude ja tegevuse mõju põhjalikku hindamist.

Intellektuaalomandi õiguste rikkumine läheb kriminaalkorras karistatavaks

Parlament võttis vastu raporti, millega harmoneeritakse intellektuaalomandi õiguse rikkumise eest rakendatavad karistusõiguslikud meetmed liikmesriikides. Tegemist on esimese korraga, kui Euroopa Liidu tasandil harmoneeritakse karistusõiguslikke meetmeid.
Raport tegeleb Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekuga, millega muudetaks tahtlik intellektuaalomandi õiguste rikkumine kommertstasandil kõikides liikmesriikides kriminaalkorras karistatavaks. Ettepanekus nähakse ette ka karistused, mis ulatuvad trahvidest kuni vangistuseni, vastavalt rikkumise raskusastmele.
Parlament üldiselt toetas Euroopa Komisjoni ettepanekut, ent tegi teksti ka muudatusi. Saadikud jätsid patendiõiguse direktiivi haldusalast välja ning otsustasid, et kriminaalkaristusi võib kasutada ainult tahtlikult ning kommertseesmärgil toime pandud rikkumiste puhul. Erakasutajate tegevus isiklikel või mittekasumlikel eesmärkidel (nt muusika kopeerimine).ei kuuluks seega direktiivi alla.

Poola saadiku Bronislaw Geremek'i mandaadiga seotud arutelu

Parlamendiliikmed arutasid Poola saadiku Bronislaw Geremek'i olukorda, sest tema mandaat on Poolas küsimärgi alla seatud.
Arutelu algas sellega, et minu fraktsiooni esimees Graham R. Watson esitas protseduurilise küsimuse: "Ma võtan sõna, sest minu fraktsiooni liikmelt hr Geremekilt tahetakse ära võtta tema Euroopa Parlamendi liikme mandaat tema oma valitsuse poolt, alates 19. aprillist." Hr Watson selgitas, et hr Geremekilt tahetakse mandaat ära võtta seoses "seire"-seadusega, mis võeti Poolas vastu alles paar kuud tagasi ja mille kohaselt kõik ajakirjanikud, akadeemikud ja saadikud peavad allkirjastama deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et ei ole kunagi teinud koostööd kommunistlike julgeolekuteenistustega. Hr Geremek on Watsoni sõnul minevikus juba sellise deklaratsiooni allkirjastanud ja keeldub seda moraalsetel põhjustel uuesti tegemast. Hr Watson leidis, et hr Geremek on õigustatult vastu Poola valitsuse nõiajahile.
Euroopa Parlamendi erinevate fraktsioonide esimeeste konverents avaldas Geremekile toetust kaitsmaks parlamendi sõltumatust ning tema saadikute õigust sõltumatusele ja vabadusele.


Viimati muudetud: 09.05.2007
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail