Ametiühingute eesmärk ei ole poliitiline võim

RIINA VÄLBE,      14. mai 2003



Ajades segi eesmärgid ja vahendid, on Eesti Ametiühingute Keskliidu juhid viimaste aastate valdavaks tööstiiliks võtnud kaebuste kirjutamise rahvusvahelistele ühendustele, valitsusasutustesse, kohtutesse. Kaevatakse mitte üksnes valitsuse, vaid ka kolleegide ja jumal teab kelle peale veel.

Töötasude ja töösuhete lõpetamisega seotud lahkarvamuste kiiremaks lahendamiseks tegutsevad maakondade töövaidluskomisjonid, kes lahendavad neid juhtumeid 1996. aastast alates. Ligikaudu 90% lahenditest on töötajate kasuks. Ametiühingud võitlesid selle nimel, et töötajate ühendused (keskliidud), st ametiühingud saaksid saata komisjoni koosseisu töötajate esindajateks oma esindajad. Tulemused on 1995. aastal vastuvõetud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 11(2) sätestatud: Töövaidluskomisjoni koosseisu kuuluvad töövaidluskomisjoni juhataja, töötajate ja tööandjate esindajad.

Eesti Ametiühingute Keskliidu töötajavaenulikud arusaamad

Eelmise aasta novembris tekkis olukord, et üks töötajate ühendustest - Eesti Ametiühingute Keskliit (EAK) - seda seadust enam täita ei soovi ega luba oma esindajatel komisjonide koosseisus istungitel osaleda. Komisjonide koosseisus võtavad avalduste lahendamisest aga endiselt osa Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ning Toiduainete- ja Maatöötajate Keskliidu esindajad. Nn streigiga kaasnevad kummalised vastuolud, mis annavad aimu Eesti Ametiühingute Keskliidu ühtse arusaama puudumisest.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajatel ei lubata töövaidluskomisjonide töös osaleda, samas aga võtavad liitu kuuluvad ametiühingud enda peale avalduse esitanud töötajate esindamise. Kes siis taolisi avaldusi lahendab, kui nad ise on komisjonide tööle boikoti kuulutanud? Detsembris esindas Eesti Sõltumatute Meremeeste Ametiühing viit töötajat tööle ennistamise küsimuses, jaanuaris esindas ametiühingu töötaja Edelaraudtee 62 töötajat nendelt karistuse mahavõtmisel.
Tähelepanu väärib, et Eesti Raudteelaste Ametiühingu kohtumisel Tööinspektsiooni peadirektori Priit Siitaniga detsembris lepiti kokku, et mõlemad pooled korraldavad koostööd nii, et maksimaalselt tagatakse Eesti Vabariigi seaduste täitmine.
Igatahes nii väitis ametiühingute väljaanne Rahvaleht. Kas võrdsuse huvidest lähtudes tuleks seega sõlmida ühiskondlik kokkulepe, kus igaühel on vabadus valida seadused, mida täita, mida mitte?
Teatavasti on komisjonile avalduse esitamiseks tähtajad - töölepingu lõpetamise protestimiseks kuu aega, muudeks nõueteks neli kuud, palga maksmise nõude tähtaeg on kolm aastat. Komisjon peab avalduse läbi vaatama ühe kuu jooksul. Kui nüüd novembrist alates töövaidluskomisjonid ei töötaks, oleks juba ainuüksi Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjonis aegunud 440 avaldust. Eelmisel aastal oli lahendamisel avaldusi kogu Eestis 3626.

EAK tööstiiliks kaebuste kirjutamine

Ajades segi eesmärgid ja vahendid on Eesti Ametiühingute Keskliidu juhid valdavaks tööstiiliks võtnud kaebuste kirjutamise rahvusvahelistele ühendustele, valitsusasutustesse, kohtutesse. Kaevates mitte ainult valitsuse, vaid ka kolleegide ja jumal teab kelle peale veel.
Tahtmata meenutada aastataguseid juhtumeid, on üks värskem kiri koos ähvardustega läinud Tööinspektsioonile, sest see riigiasutus julgeb töövaidluskomisjonide töö jätkumiseks kasutada senisest rohkem toiduainete ja maatöötajate ametiühingutesse kuuluvaid esindajaid. Tööinspektsioon loomulikult ei võtnud kaebust arvesse. Eesti Ametiühingute Keskliit ja selle juht alustas jällegi sõjatrummide põristamist. Väljaspool Eestit jääb taoline tööstiil arusaamatuks, kus kaebuste abil loodetakse kellegi teise abi oma probleemide lahendamisel. Selline tegevus lihtsalt kahjustab kogu Eesti ametiühinguliikumise mainet.

Ent elu läheb edasi. Tarvis on leida lahendusi kogu töövaldkonna probleemistikule. Selleks on aga vaja osata teha koostööd nii, et tulemused rahuldaks kõiki osapooli. Inimeste turvalisuses on väga oluline koht töö olemasolul ja mis veelgi tähtsam - korraliku töö eest väärikal töötasul. Kõik pätid, kes jätavad maksmata temale tehtud töö eest, ei pea aga ennast varasteks!
Õnneks on enamus tööandjaid korrektsed ja nendega tulebki tööturu arendamise variante kaaluda. Palgaläbirääkimised, ametiühingute klassikaline töövaldkond, on juba aastaid teenimatult vähe tähelepanu pälvinud. Palgapoliitika alused on ebapiisavad, puudub erasektori tööde klassifitseerimise süsteem, mille põhjal määrata palku, ebakohti on meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõttes jpm. Aruteluteemasid on piisavalt, ametiühingud peavad oma valdkonnas julgema rohkem vastutada.
Ja mis väga oluline, ametiühingute eesmärk ei saa olla poliitiline võim!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)