Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Parim päev pidada eesti ajalehe päeva

T. MEELIS,      13. mai 2009

Sama hästi kui esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev hakkas kõigile sobima eestlaste emakeelepäevana, kõlbaks hakata esimese kutselise eesti ajakirjaniku Johann Voldemar Jannseni sünniaastapäeval pidada eesti ajalehenduse päeva. Sellega jõuaks peaaegu pidulikult peale hakata juba sel nädalal – laupäeval, 16. mail saab täis 190 aastat Postipapa sünnist.

Niisuguse mõtteni sundis kirev valik ajakirjanduspäevi, millest mõned pole just eriti eestilikud. Näiteks 1. märtsil on tähistatud esimese eestikeelse, kuid saksakeelsest lehest võetud lugudega ajalehe „Tarto maa rahwa Näddali-Leht“ kunagist ilmumahakkamist rohkem kui 200 aastat tagasi. Tänavune Saaremaa „Meie Maa“ soovis 5. jaanuaril „Head ajakirjanduspäeva!“. 3. mail peetakse rahvusvahelist ajakirjandusvabaduse päeva. Palju aastaid pandi Eestis ajakirjanduspidu pravdistlikult - 5. mail 1912 ilmuma hakanud Lenini „Pravda“ esiknumbrit topsitõstmisel ettekäändeks tuues.

Jannsenlik trükisõnapäev ühendaks eestikeelse ajakirjanduse lugejaid ja tegijaid kogu maailmas – igal pool, kus eesti trükisõna ja nüüd ka selle üle maailma internetis levivate elektrooniliste sigitistega tegeldakse. Kas see on halb? Sest eesti rahvas kasvas ja arenes maailmaasjadest taipavaks tänu ajalehele.

Mis aga puutub Jannseni poliitilistesse eelistustesse, mille ümber läbi aegade kõvasti vaieldud nii argumenteeritult kui ka pimesi lahmides, siis praeguse Eesti elu edes- ja tagaspidi-käike silmas pidades võinuks ehk see toimetajaisand seista üsna keskjoonel.

T. MEELIS, Tallinn

 



Viimati muudetud: 13.05.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail