Libavasakpoolitsejad trügivad diktaatoriks

 Selle ideoloogia läbi- ja pealesurumise on endale võtnud nn Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE). Sotside hiiliv riigipööre toimus peaaegu kolm aastat tagasi, kui nad pärast Andrus Ansipi peaministrikohalt tagasiastumist Taavi Rõivase valitsusse kutsuti. Kuna ka Reformierakond oli üleöö moondunud võõra tahte teostajaks, hakkas riigis juuri ajama sisuliselt ühe-ideoloogia-diktatuur.

Tekkinud võimumonopoli kasutades hakati kohemaid rahva tahte vastaselt tegutsema. Minimaalse häälteenamusega suruti läbi rahva hulgas väga ebapopulaarne, ühiskonda lõhestav ja pingeid tõstev nn kooseluseadus. Selle täielikku tarbetust näitab, et 9 kuuga on laekunud vaid 30 avaldust sooviga “kooselluda”. Järgmisena võeti käsile – jälle rahva valdava enamuse meelepahaks – võõrast rassist ja/või religioonist pärit migrantide maaletoomine.

Eriti oluline, et need kaks enim pingeid tekitavat välisjõudude pealesurutud ahistust on kõige ulatuslikumat vastuseisu põhjustanud just venekeelse kogukonna hulgas.

Kas võime Eesti pinnal arvestada üsnagi väljakujunenud üheideoloogialise diktatuuriga, mille tagajärjed võiksid kahjustada kõigi Eestimaa rahvaste huve? Siin siis on eestlaste ja vene kogukonna ühisosa: panna seljad kokku ja tõrjuda liialt ahistavaks muutunud ühenäolise ideoloogia diktaati.

Ülimalt vajalik oleks säilitada Eesti poliitika mitmekesisus. Sest märgid näitavad, et ka Vabaerakond on vaikselt ujunud sotsistlike dekadentide kiiluvette. Mingeid libavasakpoolsuse algeid on märgata ka IRL-i mõne fraktsiooniliikme juures.

Paneb suisa imestama simsonlaste sotsismivaimustus ajal, mil kogu Euroopas on sotsiaaldemokraatide poliitika muutumas aina ebapopulaarsemaks. Ehk oleks simsonlastel siiski kasulikum kindlustada üldsuse poolehoid, kui himustada valitsusse pääsemist? Ehk tuleks nende mõningane distantseerumine libavasakpoolsest sotsismist kasuks ka Keskerakonna edasisele saatusele?

EERO LAIDRE

[fotoallkiri] Kas Hannibal oleks vääriline eeskuju?

Jaga |