Lääne unelmad ja karm tegelikkus

Kahjuks ei nentinud Hvostov, et uue milleeniumi alguses islamimaailma ning Hiina ja Venemaa mõjujõule vastu seisev Lääs pole enam see, mis oli 100 aastat tagasi. Kvalitatiivselt on langetud madalamale tasemele - perekondlike väärtuste rõhutamine on asendunud vähemuste õiguste kaitsmisega; paljudes arvutimängudes ja Hollywoodi toodetes sisalduv vägivaldne meelelahutus on aastaid väärastanud Lääne inimeste mõtte- ja tundemaailma; rahavõimule rajanevad ühiskonnad on murdnud läänemaailma vaimujõu jne.

Viimastel aastakümnetel vallandunud Lääne moraalne ja ühiskondlik allakäiguspiraal, võlguelamine ja üleüldine ideedevaesus sarnanevad mitmeski mõttes Rooma impeeriumi lõpuajaga.

Tasub meenutada inglise ajaloolase ja parlamendiliikme Edward Gibboni (1737-1794) elutööd - aastatel 1776-1788 ilmunud kuueköitelist raamatut "Rooma impeeriumi allakäik ja langus" ("The History of the Decline and Fall of the Roman Empire"), mis üksikasjalikult analüüsis põhjusi, miks Rooma impeerium tõusis ja langes. Gibbon avas selle, kuidas edukat ja õitsvat impeeriumi asuti õõnestama seestpoolt, misjärel see lõpuks häviski. Ta tõi esile viis peamist põhjust, miks Rooma riik hukkus.

Esimene oli dramaatiliste abielulahutuste sagenemine, millega kaasnes kõige olulisema ühiskondlikku terviklikkust tagava koosluse ehk perekonna tähtsuse kadumine.

Teiseks põhjuseks oli Gibboni meelest väga kõrgete maksude kehtestamine, mis hävitas impeeriumi majandusliku stabiilsuse ja elujõulisuse. Maksud aeti niivõrd kõrgeks seepärast, et oli tarvis katta riigieelarve puudujääke, mille põhjustasid suured valitsemiskulud. Suuri kulutusi nõudsid tegelikult olukorralt tähelepanu kõrvale juhtivad aktsioonid, mida valitsus sponsoreeris, - tsirkus, spordi- jm meelelahutusvõistlused. Suured summad kulusid ka sõjaväele. Mida lähemale jõudis impeeriumi hukk, seda enam suunati rahva tähelepanu meelelahutustele. Polnud vaja, et rahvas keskenduks negatiivsetele uudistele impeeriumi halvenevast käekäigust.

Kolmandaks märkis Gibbon, et rahval suurenes ihalus isiklike lõbude järele, omandades kohati ülimaid kinnisideelikke mõõtmeid. Impeeriumi lõpuaegade sportmängud muutusid üha teravamaid elamusi pakkuvateks ja järjest jõhkramateks.

Neljandaks, inimesed kaotasid usu - seda nii religioosses mõttes kui ka valitsuse suhtes. Senine riigiusk taandus kristluse ees ning võimekas valitsemine asendus kaosega.

Rooma riigi lagunemise viiendaks põhjuseks sai Gibboni arvates see, et impeeriumi lagundamisega salamisi tegelesid valitsuse seesmised vandenõulased. Need inimesed tegutsesid vaikselt, nähtamatult, kahepalgeliselt. Samal ajal, mil nad varjatult tegelesid riigi lammutamisega, kuulutasid nad avalikult oma truudust impeeriumile.

Neli esimest põhjust iseloomustavad peaaegu üksüheselt praegu Läänes aset leidvaid protsesse. Viienda osas on raske konkreetset seisukohta võtta. Kuid pole kahtlust, et maailmas leidub jõude, kes sooviksid suuri inimvabadusi ja -õigusi tagava läänemaailma uude pimedasse keskaega tagasi paisata.

Siinkirjutaja arvates võib aga neid poliitikuid, kes aastate jooksul on lasknud moslemitel, kelle jaoks USA kehastab Suurt Saatanat, lääneriikidesse massiliselt elama asuda, vandenõulasteks nimetada küll. Oli ju ette aimata, et moslemid ei sulandu mitte kunagi läänelikku ühiskonda, hakates varem või hiljem oma kultuuri ja traditsioone Läänele peale suruma. See aga toob kaasa ebastabiilsuse ja annab rohelise tule paremäärmuslastele.

Läänemaailm ise ei tajugi praegu oma tegelikku nõrkust ja ohustatust. Elatakse ikka veel mingis Teise maailmasõja järgses ja „kuldsete kuuekümnendate" unelmilmas. Tegelik jõudude vahekord ilmneb alles pärast konkreetseid väärtuste (või ka füüsilisi) konflikte märksa elujõulisema islamimaailmaga, samuti Hiina või Venemaaga.

Siinkirjutaja igal juhul küll ei teeks võimalike vastasseisude korral seekord võidupanuseid Läänele.

INDREK VEISERIK

Jaga |