Väljakutse uueks aastaks: pensionisüsteemi muutmine

Pensioniiga hakkab uue seaduseelnõu kohaselt edaspidi sõltuma sellest, milline on ennustatav eluiga ehk eluea pikenedes kasvab samapalju ka pensioniiga. Praeguste prognooside kohaselt tähendab see, et alates aastast 2027 on keskmisele pensionärile ette nähtud 18,5 aastat pensionilolekut.

Sündimus on Eestis alla taastetaseme, eluiga aga kasvab. Seetõttu tooks mittemillegitegemine kaasa nii pensionäride osakaalu kasvamise rahvastikus kui ka pensionäride absoluutarvu pideva kasvu pikkadeks aastakümneteks. Seoses sellega on varem järjekindlalt tõstetud pensioniiga, mistõttu aastaks 2026 jõuab see 65 eluaastani.

Aastast 2027 seotakse pensioniiga ennustatava eluea kasvuga nii, et iga kuu võrra kasvanud ennustatav eluiga tõstab ühe kuu võrra pensioniiga.

Eeldatava eluea prognoosi kohaselt elab 2026. aastal 65-aastane inimene keskmiselt veel 18 ja pool aastat. Pensioniiga hakatakse seejärel tõstma nii, et ka iga järgmine aastakäik saaks keskmiselt 18 ja pool aastat pensionil olla.

Kui vahepeal oli juttu pensioniea tõstmisest lausa 70. eluaastani, siis praegune skeem ei too kaasa midagi nii drastilist isegi praegustele noortele.

Prognoosiperioodi lõpus – 2060. aastal – oleks keskmine pensionilemineku-vanus ennustuse kohaselt 68 aastat ja 10 kuud ehk pensionile läheksid aastatel 1991–1992 sündinud inimesed. 

Plaanitavad muudatused pensionisüsteemis:

1. Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks: inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.

2. 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem: töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel hakkavad inimesed edaspidi koguma töötatud aastatest sõltuvat staažiosa. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Seetõttu jääb suurema osa praeguste pensionikogujate I samba pension sõltuma palgast – juba kogutud ja enne 2037. aastat kogutavaid palgast sõltuvaid kindlustusosakuid arvestatakse pensionivalemis ka edaspidi. Seos palga suurusega säilib teise ja kolmanda samba kaudu.

3. 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.

4. Aastatel 1970–1982 sündinutele avatakse uuesti teise sambaga liitumise võimalus.

AIVAR JARNE

Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi 2060. aastaks seniselt 1,31 miljonilt 1,11 miljonini. 18–63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32%. Üle 63-aastaste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41%.

Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks jõuab see alla 1,3; arvestades ka pensioniea tõusu kuni 2026. aastani.

Vanaduspension koosneb Eestis kolmest sambast. Kolmanda samba pensioni kogub inimene soovi korral tuleviku jaoks ette oma pensionifondi. Teise samba pensioni jaoks arvestatakse osa inimese enda sotsiaalmaksust ja osa lisab juurde riik, ning ka see pannakse tuleviku jaoks kõrvale. Pensioni esimese samba osa ei kogu inimesed ette, vaid seda makstakse pensionärile samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust. Seega, et pensionäridele oleks tagatud mõistliku suurusega pension, peab samal ajal olema piisavalt palju töötegijaid.

Esimese samba pension koosneb praegu baasosast, staažiosast (koguti kuni 1998) ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning 100% solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest, staažiosa – töötatud ajast.

Jaga |