Riigikontrolli hävitav ülevaade riigi ja valitsuse tegemistest

MAIMO-LII PALOVEER,      24. september 2003


Septembriks valmis Riigikontrolli ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2002. aastal. 87-leheküljeline dokument virutab tõsise rusikahoobi valitsuse ning ministeeriumide pihta, kohati on hinnangud lausa hävitavad

Aruande kaheksast punktist viis negatiivsed.

Riigikontroll heidab valitsusele ette, et riigieelarve täitmise aruande struktuur ei anna piisavat ülevaadet valitsuse tegevuse tulemuslikkusest. Samuti ei taga arvestus riigivara ja kohustuste ning tulude ja kulude üle ammendavat ülevaadet ega kindlusta kogu riigivara säilimist ja otstarbekat kasutamist.
Heaks näiteks "otstarbekusest" on Maksupettuste Uurimise Keskusele Nissan Patrol 3,0 Luxuri soetamine. Auto hind oli 567 000 krooni. Ostu põhjendati vajaliku jälitustegevusega raskesti ligipääsetavates kohtades ja kinnipeetavate transportimisega. Kuna maksupetturid on enamasti jõukad inimesed, siis ega nad vist tõesti vähemat kui luksusmaasturi taolist transpordivahendit tunnista.
Ministeeriumide valitsemisala asutustes esineb endiselt märkimisväärseid puudusi, seaduserikkumisi majandustehingute tegemisel. Näiteks on kultuuriministeerium seadust rikkudes miljonite kroonide ulatuses laene taganud (3 miljoni kroonine laen Vanalinnastuudiole, 0,7 miljoni kroonine laen Vene Draamateatrile), andes sisuliselt garantiisid järgnevate aastate eelarvest.
Tihti on tegemata jäänud riigihanked, kuigi summad seda nõuaksid. Näiteks ostis välisministeerium hanketa büroomööblit ASilt Standard 326 413 krooni eest, diplomaatilise posti saatmise teenust ASilt DHL International Eesti 1 427 761 krooni eest, trükiteenust OÜlt Bummi 82 449 krooni eest. Eesti Haigekassa pole korraldanud riigihanget, ostmaks 413 400 krooni eest kaupu ja teenuseid Zoom ASilt, haigekassa on teinud ka põhjendamatuid väljamakseid oma juhatuse liikmetele. Hannes Danilovile tasutakse iga kuu 3500 krooni esimehe Tallinnas elamise kulu ja juhatuse liikme Toomas Palu koduse internetikasutamise eest makstakse 1465 krooni kuu kohta.

Suur osa rahast kontrollimatu

Riigikontroll nendib, et kuni valitsuse aruandlus Riigikogule ei ole kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud põhimõtetega, puudub viimasel sisuliselt võimalus saada piisavat ülevaadet riigi finantsseisundist ja hinnata valitsuse tegevuse tulemuslikkust eelarveaastal.
Aruandest puudub info avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi asutatud sihtasutuste ja riigi osalusega äriühingute kohta, seda olukorras, kus avalik-õiguslikud juriidilised isikud kulutavad ligi viiendiku riigieelarve vahenditest, riigi pikaajalised finantsinvesteeringud äriühingutesse moodustavad ligi kolmandiku riigiasutuste koondbilansist ja sihtasutuste käes oli eelmise aasta lõpu seisuga raha üle 700 miljoni krooni.
Eelpoolnimetatud struktuurid tellivad oma auditid eraaudiitoritelt, kes keskenduvad üksnes raamatupidamisele ning seetõttu jääb saamata info raamatupidamisaruande aluseks olevate majandustehingute õiguspärasuse ja juhtimise usaldusväärsuse kohta, samuti kahjumite korral kahjumlike tehingute ning nende põhjuste kohta. Mitu avalik-õiguslikku juriidilist isikut võtavad palju võlgu, kuigi nende tulem on väike või koguni negatiivne.

Riigikontrolli tõsised etteheited

Riigikontroll nendib, et aruandes näidatud eelarvetulu on eelarvesse laekunud, tegelikult on tulu laekunud isegi rohkem, kuid aruandes on seda osaliselt eelarve kulu võrra vähendatud. Arvestuse puuduste tõttu ei saa aga kinnitada üksikute tululiikide kajastamise õigsust. Tugevaks etteheiteks on puudulik kontroll riigilõivude laekumise üle ning seetõttu võib riik olla kahju saanud. Tulu oleks võinud olla suurem, sest kogu potentsiaalne tulu varalt ei ole kokku kogutud ja asutused ei ole kogu tulu riigieelarvesse kandnud.
Näitena toob Riigikontroll Eesti Vabariigi Suursaatkonna Londonis, kellel 2002. aastal oli eelarveväline pangakonto jäägiga 12,47 miljonit krooni. Vaatamata Riigikontrolli 2001. aastal läbi viidud välisministeeriumi raamatupidamise aastaaruande auditis sisalduvale nõudele kanda nimetatud summa riigieelarvesse, seda ei juhtunud. Põhjenduseks toodi küll soov finantseerida majaostu Brüsselis, küll võimalikke finantseerimisraskusi Washingtonis. Alles 2003. aasta lisaeelarve koostamise käigus arvestati need eelarvevälised summad riigieelarve tuludesse.
Endiselt on Riigikontrolli arvates antud riigi vara rendile või müüdud põhjendamatult madala hinnaga, rendilepingutes sätestatud riigile kahjulikke kohustusi, ei ole tegeldud piisavalt võlgade sissenõudmisega.
Näiteks andis keskkonnaminister 21.12.2001 korralduse erastada kolm eluruumi raamatupidamisliku jääkväärtusega 487 555 krooni. Korterid müüdi neis elanud ametnikele aga müügihinnaga kokku 50 115 krooni (erastamisväärtpaberites). Kuna need eluruumid ei olnud seaduse järgi erastamise objektiks, rikkus keskkonnaminister riigivaraseadust, müües ametiseisundit ära kasutades riigikorterid avaliku enampakkumise asemel soodustingimustel ametnikele, kellel polnud õigust korterite erastamisele.
Teise näitena oli Harju maavalitsus andnud ASile Harte rendile hoone Paldiski mnt 125 aastani 2018. Rendilepingus määrati 1446,9 m2 suuruse pinna eest renditasuks 2900 krooni kuus. 2002. aastal suurendati rendipinda 1601,4 m2-ni, renditasu ei muutunud, olles seega vaid 1,81 kr/m2.
Olgu näitena toodud veel piirivalveamet, kes enda halduses olevaid kortereid (u 250) on oma töötajatele välja üüritud ülimadala rendimääraga 0,4-6,5 kr/m2, kehtestamata majanduslikult põhjendatud rendimäärasid.
Riigikontroll leiab, et riigitulud võinuksid olla palju suuremad, kui riigiasutused oleksid riigivaraga tehinguid tehes enam juhindunud põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu.
Eelpool toodu on vaid killuke Riigikontrolli etteheidetest. Olgu see siis alustuseks. Edaspidigi kavatseme käsitleda antud temaatikat juba põhjalikumalt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)