Riigikogu XIII koosseisu valimised on õigustühised!

Väga lühidalt öelduna, proportsionaalsuse põhimõte on tihedalt seotud ühetaolisuse põhimõtte selle osaga, et häältel oleks võrdne kaal valimistulemuste väljaselgitamisel. Valimisvabaduse printsiibi järgi on valimised vabad, kui hääletamine toimub ilma sunni ja lubamatu surve avaldamiseta valijale. Üldisuse printsiip tähendab reeglina nii õigust valida (aktiivne valimisõigus) kui ka õigust valitud saada (passiivne valimisõigus).

 Ühetaolisuse printsiip nõuab, et iga valimisõiguslik kodanik saaks oma valimisõigust teostada võimalikult sarnasel viisil. Otsesuse printsiip tähendab ajalooliselt seda, et Riigikogu peab olema valitud ilma valijameeste vaheastmeta. Salajasuse printsiip, kõige üldisemalt väljendudes, tähendab seda, et hääletamine on salajane, kui hääletajal on võimalik jätta enda teada, kelle poolt ta kavatseb hääletada, hääletab või hääletas.

 Paragrahvi 60 lõik 3 aga sedastab: „Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.“ Järelikult ei räägi kehtiv Põhiseadus midagi eelvalimistest ega elektroonilisest hääletamisest.

 Eesti Vabariigi Põhiseaduse sätted on ülimuslikud kõikides teistes alamalseisvates Eesti Vabariigi seadustes leiduvate sätete suhtes. See on ülioluline õigusteaduslik printsiip, mille suhtes eksida on lubamatu.

 Millegipärast on aga meie juhtivad riigitegelased niivõrd kirjaoskamatud, et nad ei oska seda kõige lihtsamat asja Põhiseadusest välja lugeda. Nendeks riigitegelasteks on president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Taavi Rõivas, Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Indrek Teder ja Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu.

Olgu öeldud, et kehtiv Eesti Vabariigi Põhiseadus ei räägi eelhääletamisest ega elektroonilisest hääletamisest mitte kui midagi, olgugi et Riigikogu valimise seaduses, mis on vastu võetud 12. juunil 2002 (RT I 2002 57, 355), jõustunud vastavalt paragrahvile 86, on need ära märgitud paragrahvis 40 „Eelhääletamine“ ja paragrahvis 44 „Elektrooniline hääletamine“ (täiendatud RT I 2006 30, 231), jõustunud 2006. aastal.

 Kuna eelnimetatud paragrahvides öeldut ei leidu Eesti Vabariigi Põhiseaduses, siis on nad automaatselt Eesti Vabariigi kehtiva Põhiseadusega vastuolus, ja seega on need paragrahvid, nii nagu ka Riigikogu XIII koosseisu valimised, – õigustühised.

 Sama kehtib ka Riigikogu XII koosseisu kohta. (Vt. siinkirjutaja artikkel „E-hääletus Riigikogu valimistel õigustühine“, Kesknädal 23. märts 2011,)

 Kui riik ei ole õiguskuulelik, kuidas ta saab siis nõuda õiguskuulekust oma kodanikelt?

 KESKMÕTE: Põhiseadus ei räägi eelvalimistest ega elektroonilisest hääletamisest mitte midagi.

ANDO LEPS, õigusteaduste doktor

Jaga |