![]() Tulevik ei vaja mineviku võltsimistJAAK VIHMAND, 21. jaanuar 2004Tänan väga Rein Ruutsood! Tema kirjutis "Ajalugu ei andesta võltsimist" selle aasta esimeses Kesknädalas (14. jaanuar) Eesti iseseisvuse taastajate noateral kõndimise aegade puhastamiseks Mart Laari võltsingupüüetest on kuldaväärt neile, kelle silmad, kõrvad ja mõtlemisvõime olid korras siis ning on korras nüüd. Parandagem ka artikli näpuviga: Eesti hilisajaloo suurosaline on ikka Enn Põldroos, mitte Priit. Ja täpsustame tuntud vanasõna: kes minevikku õigesti mäletab, elab rahuliku tulevikuga. Tõelised isamaalased (mitte segi ajada isamaaliitlastega) on Mart Laari enda hulgast ammu maha kandnud, ääri-veeri on sellest kirjutanud ka "sõltumatu" meedia. Las Laar mõnuleb omas soustis, andestagem temale ta suurusehullustus ja veendumus, et tema ebapopulaarsed otsused on olnud Eestile kõige õigemad ja vajalikumad. Objektiivset ajalugu aga peame siiski teadma. Isamaalisus on olnud dissidentide, Rahvarinde ja Eesti uute parteide eesmärk, mida need on taotlenud oma parema äratundmise ja oskuste kaudu nii Nõukogude Liidust vabanemisel kui ka euroliitu astumisel. Kahju, et leidus üks partei, kes otsustas isamaalisuse oma nimesse usurpeerida. Üks teine vanasõna ütleb selle peale, et enesekiitus haiseb. Nüüd näib samasisuline skandaal tõusvat loosungist "Eesti eest Euroopas", kus jälle üks partei püüab seda ainult endale kuuluvaks pidada. Sama on ju kõigi eurotegutsejate eesmärk, olgu nad siis liitu kuulumise pooldajad või vastased. "Isamaalisus" ja "Eesti eest Euroopas" kuuluvad kõigile Eesti parteidele, nende usurpeerimine lõhnab teiste halvustamise järele, mille kohta kolmas vanasõna ütleb, et kes koerasaba kergitab kui mitte koer ise. Päris oma loosungisse võiks aga iga partei kirjutada, millega see partei nende eesmärkide saavutamiseks tahab silma paista. Mineviku võltsijatel ei tohiks olla kohta Eesti teel tulevikku. Viimati muudetud: 21.01.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |