13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Tahaks teada: kas ei või jaa?RAIMO MÄNNIS, 31. märts 2010Kui praegust keelelist nonsenssi ära ei klaarita, juhtub kunagi midagi hirmsat: keegi puuakse üles armuandmise asemel või veel hullem - vajutatakse tuumasõja-nupule katastroofi vältimise asemel. Olen probleemi püüdnud tõstatada. Kirjas Sirbile tõin rea markantseid näiteid kaksipidimõistetavuste kohta, kuid seda ei avaldatud. Üks kurioosum oli alles hiljuti, 13. märtsi Postimehes. Saatsin lehele arvamuse selle kohta, kuidas minu meelest oleks pidanud, aga leht jätkab vanas vaimus, lausa juhtkirjas. Jutt on Mart Kadastiku Päeva kommist pealkirjaga „Nui neljaks" 20. märtsi lehes. See algab nii: „Allikakaitse ei seo üksnes ajakirjanikke." Edasilugemisel selgub, et sellega tahetakse ütelda: allikakaitse seob mitte üksnes ajakirjanikke. Aga kui ta vastupidist tahtnuks öelda? Et ei seo praktiliselt kedagi. Tulnuks ju kasutada täpselt samu sõnu, kui praegu lehes. Miks ei võinud selgelt, üheseltmõistetavalt kirjutada, et „allikakaitse seob mitte üksnes ajakirjanikke"?
Kas vitsahirmu toetamine? 13. märtsi Postimehe Arteri 10. lk artikli „Käed eemale lastest, või muidu...!" alapealkiri on „Need vanemad, kes usuvad vitsa või rihma võlujõusse, ei riku edaspidi mitte ainult enda, vaid ka oma laste elu". Kui ei riku, siis on ju korras! Küllap nad ikka rikuvad sedaviisi neid elusid. Kuna vits on artikli autori arvates nii ohutu või isegi kasulik, eks siis ravime urvaplaastriga edasi, nagu põlvest põlve on ravitud, ja pole meil teiega häda midagi. RAIMO MÄNNIS, kirjanik, Laagri, Harjumaa Viimati muudetud: 31.03.2010
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
