Enn Eesmaa: Oleme Ukraina pärast mures

Konsensuslikult - tähendab, avaldus võeti vastu kõigi istungil osalejate üksmeelsel heakskiidul. „Riigikogu väliskomisjon avaldab kaastunnet Ukraina kokkupõrgetes hukkunute omastele ja kinnitab, et Eesti on alati toetanud Ukraina rahva püüdlusi rahvusliku ühtsuse saavutamise, demokraatliku ning õigusriigi põhimõtteid järgiva ühiskonna ülesehitamise suunas," kõlab avalduse avalõik.

Edasi seisab avalduses, et Riigikogu väliskomisjon kutsub kõiki konflikti osapooli hoiduma vägivallast ja lahendama erimeelsused demokraatlikule õigusriigile kohaselt läbirääkimiste jm rahumeelsete poliitiliste vahendite abil.

Avalduses väliskomisjon rõhutab, et Ukraina rahval peab olema vabadus demokraatlikult otsustada oma riigi valikute üle ning et EL on avatud koostööläbirääkimistele Ukrainaga, „kuid omavahelist koostööd saab rajada vaid EL alusdokumentides sätestatud väärtustele". Väliskomisjon kutsub Euroopa Liitu kaasa aitama Ukraina demokraatlikele poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele.

Samuti peab väliskomisjon oluliseks Ukraina olukorra arutamist rahvusvahelistes organisatsioonides, eeskätt Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, „et survestada Ukraina võime täitma endale võetud kohustusi oma kodanike õiguste, sh sõna- ja meediavabaduse tagamiseks".

Kesknädal palus Ukraina kriisi teemat kommenteerida väliskomisjoni aseesimehel ENN EESMAAL.

„Riigikogu väliskomisjon töötas avalduse kallal põhjalikult. Algselt initsiaatorite poolt mõeldud Riigikogu avaldusest sai lõpuks väliskomisjoni avaldus, mis enamusele on vastuvõetavam. Poliitiline kallutatus muutus ühistööna tasakaalustatud tekstiks, milles väljendame muret ja lootust olukorra normaliseerumisele läbirääkimiste teel. Seis Ukrainas ja Kiievis muutub ju iga päevaga ning üha raskem on öelda, kumb osapooltest ajab õigemat asja.

Seda enam, et osapooli on rohkem kui üks. Neist nii mõnigi on pigem huligaansusele ja koguni provokatsioonidele õhutav liikumine. Arvan, et Euroopa Liit on oma liidrite suu läbi suhtunud sündmustesse Ukrainas osavõtlikult, kuid pooli täpsemalt valimata.

Loomulikult on kõik mures praeguse asjade seisu pärast. Senised seitse surmajuhtumit võivad paraku traagilist lisa saada, ja siis on rahumeelseks lahenduseks veel vähem võimalusi. Hukkunuid on ju nii meeleavaldajate kui ka ametlike korravalvurite seas.

Ukraina võimude senised katsed pingeid vähendada on takerdunud meeleavaldajate kindlasse vastuseisu. Kiita tuleb leedulaste abivalmidust, sest Vilniuse haiglates on tänaseks ravil juba kolm meeleavaldajat, keda väidetavalt on võimude käsul piinatud ja alandatud. Euroopa Liidu tõelise teoreetilis-ideoloogilise olemuse praktiliseks tõestuseks on see poliitilistest üleskutsetest ja avaldustest isegi olulisem," arvab Eesmaa.

Jaga |