Kaitseminister kahjustab vankumatult Eesti mainet

Esimene fopaa on Reinsalu kirjutis ajalehes Wall Street Journal. Poom andis teada, et pealkirja all „Gruusia demokraatia ja Venemaa sekkumine" rääkis Reinsalu kõigepealt pingelisest olukorrast regioonis ja Venemaa siiani täitmata lubadustest, mis anti pärast 2008. aasta koledat konflikti. Samuti kordas ta toetust Gruusia liitumisele NATO-ga jne.

Edasi esitas Eesti Vabariigi kaitseminister üsna äkilise mõttekäigu. Ta teatas ühemõtteliselt, et lähenevatel Gruusia parlamendivalimistel opositsioonilise koalitsiooni Gruusia Unistus loonud Bidzina Ivanišvili olevat Venemaa marionett. Reinsalu lisas, et Ivanišvili „gruppe" on seostatud vägivallaga, ja iseloomustas teda peaaegu terroristina ehk „etno-natsionalistliku, fundamentalistliku, ortodoksse retoorika võimendajana". Reinsalu süüdistas Ivanišvilit veel toimumata valimiste tulemuste mitteaustamises ehk nähtavasti konfliktide õhutamise kavatsuses.

„Ühe ropsuga tõmbas valitsuse liige vaiba alt Eesti aastatepikkusel tööl toetada selgelt Gruusia demokraatia arengut. Enam erapoolikumalt ja otsesemalt pole vist võimalik enne lähenevaid valimisi teise riigi sisepoliitikasse sekkuda," kirjutab Poom. Tema sõnul on Eesti diplomaadid tohutult pingutanud, et mitte paista Gruusias ühegi konkreetse poliitilise jõu toetajana. Toetatakse sealset demokraatia arengut, mis tähendab ausate valimiste korraldamist ja nende tulemuste aktsepteerimist võitjast hoolimata.

„Kõigi visiitide lahutamatuks osaks on saanud kohtumised peale Mihheil Saakašvili juhitud valitsuse esindajate ka opositsiooni esindajatega. Mõlema poole puudustest ollakse teadlikud ja neist räägitakse ausalt, kedagi eelistamata. Võib vaid arvata, mida tundis just eile (12. septembril - Toim.) Gruusiasse sõitnud välisminister Urmas Paet, kellel on kavas kohtuda opositsiooniga: Vabariikliku Partei ja Vabade Demokraatide kõrval ka Gruusia Unistuse ja selle juhi Ivanišviliga. Kas Eesti välisminister kohtub nüüd fundamentalisti ja konfliktide õhutajaga?" küsis Eesti Päevalehe ajakirjanik.

Poomi sõnul oleks kaitseminister järjekordse rahvusvahelise ämbri võinud ära hoida tema enda ametnikud. Kuid nad ei saanud seda teha, sest polnud teadlikud ministri kavast selline artikkel ilmutada. Väidetavalt nõustas kaitseministrit loo kirjutamisel Eerik-Niiles Kross, kellel on Gruusias selgeid ärihuve.

Reinsalu teise ämbrisseastumisena on kirjas, kuidas suvel puhkusel viibides kaitseminister otsustas, samuti oma ametnikele teatamata, sõita Saaremaale tervitama Vabadusvõitlejate Liidu kokkutulekut. IRL-i kontor väljastas selle kohta teate, kus Reinsalu sõnum vabadusvõitlejatele võeti kokku niimoodi: „Teie vaprus päästis Eesti au."

„Muidugi võttis Venemaa meedia selle üles ja sai sest lihtsalt teha „fašismi tunnustamise" süüdistuse. Kuid arupärijaid oli ka lääneriikide Tallinnas resideerivate diplomaatide seas. Kaitseministeerium, kelle ametnikud oma ülemuse Urmas Reinsalu avaldust meediast lugesid, pidid tema sõnu ametliku õiendusega siluma," märkis Poom.

Kolmandaks fopaaks peab ajakirjanik kaitseministri reaktsiooni kahe noorsõduri väidetele, justkui oleksid kaitseväe ohvitserid sundinud neid väljaõppe ajal endale haudu kaevama. „Enne kui jõuti üldse faktide kontrollimiseni, väljastas kaitseminister juba teate, et kaitseväes inimväärikuse alandamine on lubamatu, jättes mulje ülitõsisest intsidendist. Prokuratuuri kiire kontroll näitas, et mingit alust kriminaalmenetluse algatamiseks pole. Selle asemel et seista enne faktide selgumist oma haldusala eest, valati taas vett Vene propaganda veskile, kes sai kirjutada diskrimineerimisest Eesti kaitseväes, sest kaebajad olid vene keelt kõnelevad kodanikud," märkis Poom.

Neljas ämbrisseastumine on seotud Venemaa piirilepinguga. „Kui Venemaa välisminister Sergei Lavrov septembri alguses teatas, et Moskvas võidaks olla valmis piirilepingu teema juurde tagasi tulema, põmmutas kaitseminister auklikuks oma erakonnakaaslase Marko Mihkelsoni püüded asja ajada. Niipea kui sai, kommenteeris kaitseminister Lavrovi sõnumit, et Tartu rahulepingust piirilepingut arutades taganeda ei saa," kirjutas Poom.

Tema sõnul oli Mihkelson selleks ajaks üle poole aasta püüdnud vaikselt koondada poliitilist konsensust uurimaks, kas piirilepingu sõlmimine võiks kõne alla tulla ja kuidas saaks selle seekord sisepoliitikast vaba hoida.

„Ühe hetkega vähendas Reinsalu selle töö õnnestumise protsendi minimaalseks," arvas ajakirjanik.

Jaga |