Sakalat ei lammutata

Kn,      21. veebruar 2007


Möödunud nädalal esitleti uut eskiislahendust Sakala kultuurikeskuse nüüdisajastamiseks. Selle põhisõnum on: lammutamist ei tule.

Leitud on kompromiss, mis sobitab vana ja uue vormi ning rahuldab ka neid, kelle arvates peaks kultuurikeskus lisaks heale väljanägemisele olema ka funktsionaalne – köetav, majandatav, nägus ja mugav, võimaldama professionaalset teatri- ja filmikunsti nii teha kui ka nautida.
Uue eskiisi kohta arvamust avaldanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna emeriitprofessor Veljo Kaasik ütles: "Käesolevale eelnevat lahendust ei kiitnud ma isiklikult heaks. Seetõttu on mul heameel tõdeda, et Raivo Puusepp on käesoleva eskiisiga olukorda suutnud pöörde luua. Ta on adunud, et antud asukohas on Tallinna hoonestus 90-protsendiliselt valmis ja, nagu meile iseloomulik, ansambel on tekitatud eri ajastutel ehitatud hoonestusega, kuid kõiki neid hooneid seob mingi konservatiivne soliidsus – soliidsus, mida uus moodne ja mahukas lisand võib ka rikkuda.
Raivo Puusepp on oma viimase eskiisi alalhoidlike ning loetavalt eristatavate fassaadilõikude demonstreerimisega läbi teinud asukohale vajaliku enesetaandamise ning kokkuvõttes sisenenud olemasolevasse situatsiooni vajaliku vaoshoitusega.
Omajagu klassikalist konservatiivsust demonstreerib Puusepp ka paekivi erinevate tekstuuride rütmikaga, millega summutab akna- ja seinapindade kontrasti. Algse projekti tornimotiivi taastamisega on nüüd tajutavalt uut hoonemassi omakorda vähem."
Oma ala profina avas Kaasik ka kogu selle ala arhitektuurse loogika tausta:
"Üle Sakala keskuse hilisema asukoha on aastatel 1950–1957 igapäevaselt kulgenud minu koolitee. Seega olen näinud algselt praeguse Rävala puiesteega diagonaalse Sakala tänava, praktiliselt sõjas hävinenud hoonestusega lagendiku järk-järgulist muundumist Lenini (Rävala) puiesteeks ning teda ääristava hoonestuse tekkimist.
Planeeringuliselt tekitati Tallinnale ainulaadne, kuid ajajärgule iseloomulik kahe ristuva teljega klassitsistlik (seega ka taotluslikult sümmeetriline)  ruumiline kompositsioon: Estonia  teatri – Olümpia hotelli vaheline telg ning Rävala puiestee telg koos telgi flankeerivate mahtudega.
Kuna veel mitte hoonestatud (Sakala uue keskuse) maa-ala korrastati pargina, kuhu aastatega oli jõudnud kasvada uusi puid ja põõsaid, kutsus nõukogudeaegne kava projekteerida pargi asemele Sakala keskus juba siis esile üldsuse proteste. Klassitsistlikku ansamblisse oleks aga sel juhul jäänud lünk."

Linnaruumi terviklikkusest lähtudes tulnuks juba toona täis ehitada ka see ala, kus täna asub näiteks Sakala parkla, et tekkinuks tasakaal Estonia puiestee teiste hoonetega. Kuid Kaasikule teadaolevalt ei võimaldanud hoone napid funktsioonid (ainult parteikoosolekute saal) projekteerijal saavutada sümmeetrilist partnerlust Estonia–Olümpia–Teaduste Akadeemia teljel.
Nüüd on loodetavasti sellise ansambli loomiseks mõistlik lahendus leitud ja eestlasliku kiusu asemel jätkavad asjasse puutuvad erinevad pooled märksa konstruktiivsemalt.


[illustratsiooniallkiri]
VEEL ROHKEM ENDINE KUI PRAEGU: Senisest hoonest säilitatakse väärtuslikud fassaadid ja torn, samuti ekspertnõukogu poolt nõutud fuajeeansambel ja interjööridetailid, mis leiavad väärika koha uues hoones. Lisaks viiakse lõpule omal ajal Karl Vaino suva tõttu tömbiks jäänud torni ehitus. See saab samuti algselt plaanitud kõrguse koos seda ehtiva klaasmunaga. Tegemist on kindlasti sümboolse lahendusega, mis peaks aitama ületada nõukanostalgia, ühendama kultuurse mõtlemise ja ajaloo õiglustunde kultuurihoone tänapäevaste nõudmistega. See, et hoone uus osa on samuti väärtuslikust paekivist, on saanud ka mitmete arhitektuuriekspertide tunnustuse osaliseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)